Kaheksakand kaitseb meid eksimise eest

«Kuigi olen juba vana, olen ikka lapsemeelne ja usun headusesse,» ütleb kunstnik Silvia Kelle oma näituse «Müütilisi mõtteid» avamisel. Näitusesaali seinu katavad mütoloogilisi sõnumeid kandvad suured ja väiksed nahksed vaibad ja pastellmaalid.

Viljandi linnagalerii justkui avarduks, mahutades nelja seina vahele hulgaliselt müüte, lugusid ja legende, loitse, ingleid, ruunimärke, amulette, muinasloolisi kujundeid ja sümboleid.

Varem ainult Tallinnas näitustega esinenud nahakunstnik Silvia Kelle on saanud oma töödeks ainest soome-ugri rahvakunstist ja mütoloogiast. Et vaataja kujutatut paremini mõistaks, selgitab ta iga töö kõrval eraldi lehel selle märkide sõnumit. Varem tegi ta seda lihtsa teksti abil, kuid viimasel ajal on ta selgitusi jaganud luuletuste-loitsudena.

«Alguses valmisid tööd ja nende juurde sündisid luuletused. Nüüd on aga vahel ka vastupidi: kõigepealt on loits ja alles seejärel jõuab mõte vormikeelde,» räägib Kelle.

Kõik on loojad

Näituse avamiselgi tervitas Silvia Kelle inimesi luulevormis: «Suur looja loonud oma näo järgi meid, loojaks/ ei heaks, ei halvaks, ei laisaks, ei virgaks/ elu elades loome, teostame end/ see loomistung, mis peidus su sees/ kuidas kasutad seda eluteel/ mida loonud, kas halba või head/ kas ikka parandand tehtud vead/ elanud rõõmu või mure sees/ mille looduga seisad kord oma looja ees?»

Näitusel «Müütilisi mõtteid» on vaadata Silvia Kelle viimase paarikümne aasta tööd. Neid sai ta tegema hakata, kui jäi pensionile. 

30 tööaastat jalatsivabriku Kommunaar peakunstnikuna meenutab Kelle mitmekihilisena. See pakkus võimaluse luua Moskva moemajale tippdisaini, mille mudelite hulgast valis komisjon välja väärilised välismaale näitusele saatmiseks. Sootuks teistmoodi käis nõukogude kodanikule jalavarjude valmistamine, mille kohta ütleb Kelle, et see oli üks suur võitlemine ja essust saia tegemine. «Kui valmisid uued näidised ja neid hakati tootmisse võtma, siis tööstusnõukogu «lihtsustas» need ära.»

Pensioniiga avas kunstnikule võimaluse pühenduda täielikult loomingule, mida juba lapsepõlvest südames kandis: huvi mütoloogia vastu tärkas sepaametit pidava vanaisa jutte kuulates ning lisa ammutas ta kaugete paikade muuseumidest, kuhu Nõukogude Liidu tööstuskunstnikel oli võimalik pääseda.

Leningradi ja Moskva etnograafiamuuseumist võis leida põnevat materjali ning muuseumihoidjatel oli hea meel Vana Tallinna likööri ja Kalevi šokolaadiga saabuvale kunstnikule uurimistöös abiks olla.

Nii on Kelle vaipadele, maalidele, amulettidele ja sõlgedele jõudnud head vaimud ja kaitsejumalused: nahkvaibad «Maa-ema», «Metsa-ema», «Tuule-ema, «Kodu-ema» ja «Vete-ema» on pühendatud soome-ugri rahvastele.

Kelle pastellmaalidel on salapärased pildid müstilistest olukordadest, mis on meie mälust kadunud, nagu näiteks kolmanda silma avanemine.

Kare ja pehme

Suur osa Silvia Kelle pastellmaalidest ei kuulu enam talle ja tal on sellest kahju. «Müüsin esialgu originaale,» nendib ta. «Siis aga soovitas Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu mul hoopis koopiaid müüa. Ta pühitses mu tööd ja andis õnnistuse ka kõigile koopiatele.»

Silvia Kelle pastellmaalid on valminud vanal erilisel pastellpaberil, mida ta nimetab ühtaegu karedaks ja pehmeks. «See on nagu liivapaberi ja kuivatuspaberi ristand,» kirjeldab ta materjali, millele ta on maalinud seeriaid hiiepuudest, rahvakalendri tähtpäevadest ja müütidest.

Kelle on valmistanud ka amulette, kuid nüüd ei saa ta tervise pärast enam nii peent tööd teha. Need, kes tema amulette kannavad, on talle aga kinnitanud, et tunnevad nende väge.

Amulettidest rääkides ütleb Silvia Kelle, et ravitseja ta pole, vaid teeb seda, mida oskab.

Näitus «Müütilisi mõtteid» jääb linnagaleriisse 4. aprillini.

MANDALA

Mandala tähendab sanskriti keeles ringi – müstilist sümbolit, millel ei ole algust ega lõppu. 

• Mandala väljendab terviklikkuse poole püüdlemist. Usutakse, et mandala loomine ja vaatamine toob rahu ja harmooniat ning aitab jõuda lähemale jumalikkusele.

• Eestlastele on aastasadu olnud mandalaks sõlg. Sõlg on päikese ja kuu sümbol ning rõngastalisman, mis kaitseb ja tervendab oma kandjat.

Allikas: Sakala