Vladimir Putini välispoliitilise tegevuse motiividest rääkides pakutakse sageli, et need on ennekõike sisepoliitilised. Loogika on lihtne: kuni tal õnnestub piiride taga hoida akuutsena mõnd silmatorkavat, ent sõjalises ja majanduslikus mõttes mitte üleliia kurnavat konflikti, püsib rahvas parasjagu hirmul ja kaitseseisundis. Masside ohjamiseks pole miski tõhusam kui väike võidukas sõda pealtnäha jõulise juhi eestvõttel – rahvuslik uhkus ja kollektiivne enesemääramine on ju inimlikud vajadused.