Lennukad unistused leidsid lõpu sovhoosi kartulivagude vahel

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heino Sterni paleus on vabadus ja tema kustumatu huvi võõrad keeled.
Heino Sterni paleus on vabadus ja tema kustumatu huvi võõrad keeled. Foto: Marko Saarm

Ühel veebruaripäeval sõidame Viiratsisse. Luuletuste pärast. Kolleeg Sigrid Koorep on kirjutanud õnnetust vanahärrast, kel kodu põlengus kaks kassi tulle jäi. Üks aga olevat pääsenud – naabrid olla teda näinud – ja Sigrid võtab tema otsimist südamega.

Mulle rääkis ta, et Heino Stern – nii on vanahärra nimi – on üldse huvitav inimene. Oskab palju keeli, kirjutas omal ajal nõukogudevastaseid luuletusi ja kogus suure võõrkeelse raamatukogu, mis kahjuks samuti tules hävis. Leidsin, et selline isamaaline ja kultuurihuviline inimene on tutvumist väärt.

Helistasingi Heino Sternile, kel on praegu tuba Viiratsi päevakeskuses. Ütlesin, et mind huvitavad just tema luuletused ja keelteoskus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles