Läänevastasuse põhjused võivad olla majanduslikud

Urmas Suik Foto: Elmo Riig / Sakala

PRESIDENT PUTINI 11 aastat tagasi Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnes väljaöeldud lause, et Nõukogude Liidu lagunemine oli XX sajandi suurim geopoliitiline katastroof, on arvatavasti viimase aja kõige enam korratud välispoliitiline tsitaat. Oleks hea teada, mida ta päriselt mõtles, sest seda väljaütlemist saab tõlgendada mitmeti. Eriti Venemaa piiririikides tundub üldlevinud arusaam kalduvat selle poole, et Vladimir Putin kahetseb oma riigi kui suurvõimu kadumist maailmakaardilt. Putin ise on küll väitnud, et ta pidas silmas suure hulga kaasmaalaste jäämist oma emamaa piiri taha.

Geopoliitikast ma väga palju ei tea, aga ühes on tal õigus: majanduslik katastroof oli see tema kodumaale tõepoolest. Mina ja minu põlvkond, kes me oleme 25 aastat vabaturu maailmas endale elatist teeninud, oleme ehk tähele pannud, et leivaraha kogumiseks peab midagi müüa olema. Me ju mäletame, millist kaupa meie endisel suurel kodumaal toodeti. Seda oli võimalik realiseerida vaid seal, kuhu konkureeriv kaup ligi ei pääsenud. See piirkond oli ala, mida Sir Winston Churchill nimetas raudse eesriidega piiratud territooriumiks.

EHK OSKAB KEEGI nõukogude toodangust nimetada midagi, mida oli enne sotsialismileeri hävingut võimalik raudse eesriide taga müüa? Mulle meenuvad esimese hooga toorained, raketitehnika ja relvad. Rahvatarbekaupadest oli meil Žigulina tuntud Lada vist kah enam-vähem realiseeritav, aga sellegi tagant paistsid itaallaste sarved.