Viljandimaal on taas käes ajad, kui tööpuuduse asemel räägitakse pigem tööjõupuudusest. Merit Laan, millises seisus me teie mätta otsast vaadatuna praegu oleme?

Jaanuari lõpus oli meie maakonna töötuse määr 4,5 protsenti. Ehkki Tallinnas, Tartus ja Harjumaal on see näitaja veel madalam, on meie näitaja terve Eesti mõistes üks väiksemaid. Näiteks Ida-Virumaal on töötus praegu 11,3 ja riigi peale kokku viis protsenti.

Minu arvates on 4,5 protsenti hästi normaalne näitaja. Tööturg liigub päris hästi. Umbes sama palju, kui tööle saab, tuleb uusi inimesi juurde. See kõik on väga loomulik.

Mis on siinsed suuremad muutused?

Meeldivatest asjadest tahan kindlasti välja tuua selle, et meil on üha enam tööpakkumisi spetsialistidele. Varem otsiti rohkem lihtsamat sorti tööde tegijaid: oskuskäsitöölisi, seadmete operaatoreid ja muud seesugust. Nüüd on pilt mitmekesisem ja me saame vahendada juba keskastme spetsialistide tööpakkumisi.

Jaanuari lõpul oli meil 908 tööd otsivat inimest. Ma ei saa väita, et suudame kõigile neile kohe sobiva koha leida, küll aga saame neid vajaduse korral ümber õpetada ja nende motivatsiooni suurendada. Saame inimestele selgitada, milline seis tegelikult tööturul valitseb.

Lõppude lõpuks ei ole meie eesmärk aidata üksnes neid, kes on olude sunnil tööta jäänud, vaid ka neid, kes tahavad töökohta vahetada, kuid vajavad seejuures toetust. Selleks on meil pakkuda hulk teenuseid. Astuge aga meie juurde sisse ja me anname nõu.

Tegelikult võiks igaüks leida võimaluse vähemalt korra elus karjäärinõustaja juurest läbi käia. Me ei taha inimesi tingimata töökohta vahetama õhutada, aga see on suurepärane võimalus spetsialisti abiga endasse vaadata, uusi mõtteid koguda ja sisemine rahu luua.

On jutuks olnud, et Viljandi läheb koos siinsete tööandjatega Ida-Virumaale värbamismissioonile. Mis teie oma pika töökogemuse põhjal arvate, kas sellisel ettevõtmisel võiks tulemust olla? 

Muide, oleme neile selles abiks: oleme osa asjaajamisest enda kanda võtnud.

See saab nüüd olla puhtalt minu isiklik arvamus, aga ma usun küll, et kui Viljandis tagatakse tulijatele elukoht ja aidatakse uude keskkonda sisse elada, võib tulemus olla päris hea. Teisalt on selge, et ükski inimene ei jäta oma kodu kergekäeliselt maha. Seda, et terved perekonnad hoobilt oma asjad pakivad ja siia kolivad, ma eriti tõenäoliseks ei pea. Pigem tulevad ikka üksikud pereliikmed kõigepealt proovima. Viljandi Metall on juba ammu rääkinud, et ta kasutab Narva keevitajaid.

Mida Viljandimaa ettevõtjad töötukassalt saada tahavad?

Eks nad tahaks ikka kiiresti täpselt sobivaid töötajaid leida. Samas tundub mulle, et on aru saadud: meil ei ole lauanurgal kataloogi, kust saaks töötajaid nagu valmis toodangut valida. Aga kui on vajadus, oleme koostööks hästi valmis ja anname endast parima, et varem või hiljem eesmärgini jõuda.

Meie tegevust võib paljuski võrrelda rätsepatööga, mis käib täpselt tellija vajaduse järgi. Selliseid suuri masskoolitusi, kus õpetataks korraga välja 20 müüjat, enam eriti ei ole. Vaatame hoolega, mida turul parasjagu vaja on, ning seame oma samme sellest lähtudes.

Kokkuvõttes langetab igaüks oma eluvalikud ikkagi ise. Meie võimuses on anda head nõu ja soovitada. Kui keegi on juba aasta aega tööturult kõrval olnud, siis eks me püüa teda ka väikestviisi survestada, kuid lõpuks oleme siiski ühendaja rollis, et viia töötaja ja tööandja kokku. See, milliseks nende suhe kujuneb, on juba nende omavaheline asi.

Kuivõrd altid on meie inimesed ümber õppima?

Väga raske on üldistada. Kui olukord nõuab, siis eks ikka ollakse valmis muutusi vastu võtma. Samas sõltub see iga inimese puhul erinevatest asjaoludest: küll vanusest, küll tervisest, küll muudest teguritest.

Väga hea võimalus oma võimetest ja tahtmistest arusaamiseks on meie pakutav tööpraktika: inimene on rahulikult meil arvel, saab oma toetusi ning võib samas proovida, kas üks või teine töö talle sobib. See arusaamine tekib tavaliselt väga kiiresti, juba esimesel nädalal.

Milline on Viljandimaa tööturu suurim probleem?

Ilmselt see, et väga palju on vahetustega tööd. Eks me kõik taha töötada päeval, mitte öösel.

Paar aastat tagasi oli põhiprobleem see, et inimesed läksid vaat et massiliselt Soome tööle. Kuidas praegu on?

Ehkki mitte massiliselt, tullakse nüüd pigem tagasi. Nii Soomest kui Tallinnast. Iga päev näeme mõnd sellist, kes on naasnud ja püüab siin kohta leida. Eks nende inimestega ole omad hädad, sest taaskordne ümberhäälestumine ei ole lihtne ning pahatihti on võõrsil ka palgasoov kerkinud kõrgemale, kui siinsed tööandjad pakkuda saavad.

Mõned ettevõtjad on Sakala veergudel avaldanud hämmastust selle üle, kui vähe on meie seas neid, kes ise tahaksid enda ja miks mitte ka teiste tööandjaks hakata. Kuidas teile tundub, kui ettevõtlikud viljandimaalased on?

Minu meelest on ettevõtlik vaim täiesti olemas. Meil algas veebruaris ettevõtluskoolitus, kuhu me ei suutnud kõiki soovijaid korraga mahutada. Ka ettevõtluse infopäeval oli saal puupüsti rahvast täis. Inimestele on kohale jõudnud, et töötukassast on võimalik saada nii koolitusi kui alustava ettevõtja toetust. Umbkaudu 30 protsenti äriplaanidest saab lõpuks ka stardiraha peale – pole sugugi halb näitaja.

 

TEABEPÄEV

30. märtsil kella 13–15 on Viljandimaa tööandjad oodatud töötukassa kohalikku osakonda neile mõeldud teabepäevale. Kavas on rääkida kolmel teemal:

• «Koostöövõimalused töötukassa ja tööandjate vahel (tasuta tööturuteenused, proovitööd, tööpraktikad, palgatoetused jms)»

• «Tööhõivereformiga tööandjatele avanevad uued võimalused»

• «Viljandimaa töömess 2016»

Allikas: töötukassa