Haldusreform käib juba täie hooga

Sulev Valner Foto: Arvo Meeks

KUI POLIITIKUD alles valmistuvad riigikogus tulevase haldusreformi seaduse üksikasjade üle vaidlemiseks, siis valdades on ühinemiskõnelused ammu alanud. Ja mitte ühes, kahes või kolmes kohas. Rahandusministeeriumi andmetel olid kohalikud volikogud veebruari lõpuks teinud naabritele juba vähemalt 59 ametlikku ettepanekut ühinemisläbirääkimisi alustada. Kokku hõlmavad need ettepanekud enam kui kolme neljandikku kõigist Eesti valdadest ja linnadest, kaasa arvatud Tartut ja Pärnut.

Kõigist neist läbirääkimistest ei pruugi muidugi lõpuks asja saada, aga valmisolek alustada on igatahes suur. See näitab, et olukord on muutuseks küps. Pole ka ime, arvestades, kui kaua on avalikkuses haldusreformi vajalikkusest juttu olnud.

Siinkohal võib tsiteerida riigikontrolli kirjalikku arvamust haldusreformi seaduse kooskõlastusringilt: «Riigikontrolli arvates ei ole küsimust, kas Eestis tuleks moodustada senisest võimekamad, oma ülesannetega hästi hakkamasaavad omavalitsused, mille suurus arvestaks inimeste praeguse mobiilsuse juures võimalust kaasa rääkida omavalitsuse peamiste teenuste kujundamisel ja püüaks tasakaalustada kõigi kohalike omavalitsuste konkurentsivõimet. Riigikontrolli arvates on avalikkus, poliitikud, ka omavalitsusjuhid ning Vabariigi valitsus sellise haldusreformi vajalikkuse küsimuses nüüdseks saavutanud konsensuslikkusele lähedase seisukoha.»