Miks on ravimid tavainimesele surmkallid?

Jaak Aab
, riigikogu liige, Keskerakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Aab
Jaak Aab Foto: Elmo Riig / Sakala

VIIMASEL paaril aastal on meie tervishoius enim probleeme põhjustanud haigekassa eelarvekärped, mis on halvendanud arstiabi ja ravimite kättesaadavust.

Eesti inimestel napib ravimite ostmiseks raha, sest neil pole tööd ja sissetulekud on kahanenud. Paljud on sunnitud arstirohtudest üldse loobuma.

Euroopa riikidest aitab Eesti oma inimesi ravimite ostmisel kõige vähem. Kui meie peame ise maksma ravimite hinnast keskmiselt 43 protsenti, siis Euroopas makstakse keskmiselt seitse ja Prantsusmaal neli protsenti ning Hollandis vähem kui üks protsent. Meie siin maksame arstimite eest kuus korda rohkem kui teised eurooplased!

Riskirühmadele, nagu puuetega inimestele, krooniliste haiguste põdejatele ja eakatele, on ravimid paraku hädavajalikud: nendest sõltuvad paljude tervis ja pahatihti koguni elu.

Vajame õigeid otsuseid. See pole poliitilise kähmluse teema, sest valikutest sõltuvad inimelud.

Keskerakonna fraktsioon algatas seaduseelnõu, alandamaks ravimite käibemaksu. Selle arvelt säästaks Haigekassa nii palju raha, et saaks kinni maksta vähemalt 90 protsenti laste ja eakate inimeste arstirohtude hinnast. Kahjuks hääletasid Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning roheliste riigikogulased eelnõu juba esimesel lugemisel menetlusest välja.

Haigekassa on hakanud elanikele soodsamaid arstimeid tutvustama. See üritus on igati tänuväärt, sest sageli ei pruugi patsient teadagi, et hirmkallile rohule leidub taskukohasem alternatiiv.

Siinkohal tekib paratamatult küsimus, kas see on kõik, mida valitsussektor lähiajal tervisevaldkonnas plaanib teha.

On tekkinud kahetsusväärne olukord: riik võtab tervishoiust raha välja, selmet seda juurde panna. Ometi on maailma terviseorganisatsioon soovitanud Eestil suurendada tervishoiu riiklikku rahastamist, sest vastasel juhul kukub meie tervishoiusüsteem kokku.

Viimase paari aastaga on arstiabi rahastamine teinud vähikäiku: järjekorrad on pikenenud, hambaravihüvitised kaotatud, riigieelarvest kapitalikulud kadunud, igakuist hooldusravi omaosalust suurendatud 3000 kroonini, haigushüvitisi makstakse alates töövõimetuse neljandast päevast (varem tehti seda teisest) ja väiksemas määras.

Inimeste omaosalus on tervishoius kasvanud nii suureks, et alla keskmise sissetulekuga inimesed ehk 70 protsenti eestimaalasi ei jaksa isegi ravimeid muretseda ega hooldusravi eest maksta, rääkimata tasulise arstiabi ostmisest.

Arvan, et just seda Reformierakond taotlebki. Peaasi et suurte tulude pealt peaks võimalikult vähe maksu maksma.

Kindlasti lootsid nii patsiendid, meditsiinitöötajad kui haiglad, et eelmistel aastatel kärbitud haigekassa eelarve saab lisa, sest raha on ju haigekassa reservis olemas. Kahjuks tuleb kõigil pettuda: valitsus on riigieelarves jätnud eraldamata seaduses haiglate kapitalikuludeks sätestatud raha.

Samuti pole ette nähtud kasutada seaduses lubatud määral varasematel aastatel haigekassasse kogunenut. Sotsiaalmaksust arstiabiks kogutuga tasakaalustab valitsus riigieelarvet — paraku inimeste tervise arvel.

Eeltoodust võib teha vaid ühe järelduse: eesti inimesele on arstirohud ja arstiabi surmkallid. Loodan, et eeltoodud probleemide tõsidust mõistavad ka praegu valitsevad otsustajad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles