Sakala kirjutas ülemöödunud nädalal linnavalitsuses küpsenud plaanist tõmmata eeloleval suvel kunagise Vikerkaare restorani asupaiga lähedalt loodusliku vette laskmise ehk slipikoha juurest mõtteline joon otse üle veekogu ning lubada jettisid sõitma üksnes sellest vasakule jäävale alale ehk järve Viiratsi-poolsesse otsa.

Viljandi järvel kehtivate reeglite karmistamise ajendiks on tõsiasi, et pikka aega ei ole olnud suve, mil seal poleks puhkenud konflikti, kus ühel pool on kondiaurul liikuvate veesõidukite kasutajad ning teisel võimsatel mootoralustel kihutajad. Igal aastal on nii suplejad, sõudesportlased kui aerupaatidega sõitjad kirjeldanud ridamisi juhtumeid, mil neist on võimsa masinaga ohtlikult lähedalt mööda sõidetud. Väidetavalt on aset leidnud selliseidki olukordi, kus tulipäised tegelased on oma kiire sõidukiga aeglasemaid liikujaid sihilikult ahistanud.

Öörahu on ohus

Teadjamad inimesed teevad seejuures selget vahet kohapeal ankrus olevate mootorpaatide omanikel ning mujalt siia mõneks tunniks lustima tulnud seltskondadel. Kui esimesed käituvat enamasti viisakalt ning järgivad reegleid, siis teised näikse tajuvat karistamatuse tunnet. Seepärast ongi linnavalitsuses kavandatavad sanktsioonid suunatud just kiiresti vette lastavate ja sealt välja võetavate jettide vastu.

Veidi pärast vastavasisulise uudise Sakalas ilmumist laekus raekotta kolme inimese allkirja kandev pöördumine, milles avaldatakse eelnõu suhtes vastumeelsust. Nimelt kardavad koduomanikud, et kõrkjatest vaba ala, mida kohalikud elanikud on seni omal algatusel väikese ujumiskohana korras hoidnud ning kuhu on hiljuti paigaldatud väike ujuvsild, muutub nüüd noorte kogunemis- ja pidutsemispaigaks..

Teisisõnu tekkis olukord, kus nii elanikud kui linnavõim taotlevad ühtviisi korra tagamist, kuid tähtsustavad seejuures eri aspekte.

Vähe häid valikuid

Ehkki piiranguala kehtestamist sätestav eelnõu ei leidnud rahvaasemikelt otseseid vastuväiteid, tegi reformierakondlane Kalle Jents elanike pöördumise ajel ettepaneku saata teema teisele lugemisele ning langetada otsus aprillikuisel istungil. Seda saadikud tegidki.

Abilinnapea Kalvi Märtin tunnistas seepeale, et otsustamisega ei ole tõesti kuigi kiire. Samas on tema hinnangul seis siiski keeruline, sest valikuvariante napib ja ükski neist ei paista olevat ideaalne. «On otsustamise koht, kas jätame järvel kõik vanaviisi, suuname jetid Viiratsi-poolsesse otsa või keelame sellised sõidukid siin üldse ära. Rohkem variante pole,» sedastas ta.

Viimastel aastatel pole mootorsõidukite veeskamine Järve tänava juures üldse lubatud olnud, mida märgib ka vastav infotahvel. Samuti on sõidukite ligipääsu tõkestamiseks kalda lähedale veeretatud suured maakivid. Kui eelnõu peaks elanike vastuseisust hoolimata lõpuks siiski algsel kujul läbi minema, tuleb silt maha võtta ja kivid eemaldada.

 

KIRI

Linnavolikogu liikmetele läkitatud kirjas teevad Ingvar Markus, Karin Saar ja Tanel Vendeström kohalikule võimule nii etteheiteid kui ettepanekuid.

• Et elanikud lugesid jettide veeskamiskoha muutmise plaanist esimest korda 19. veebruari Sakalast, oletavad nad, et linnajuhid soovisid otsuse langetada tagaselja, kohalikke kinnisvaraomanikke kaasamata.

• Protestijad avaldavad veendumust, et ainsa legaalse jettide vette laskmise koha määramine Järve tänava juurde hakkab suvel häirima kohalike privaatsust ning võib kaasa tuua kinnisvara väärtuse languse.

• Ka oletavad kirja autorid, et slipikoha ümbrusest, mida seni on ümberkaudne rahvas ise vabatahtlikult korras hoidnud, saab muudatuse mõjul noorte pidutsemispaik.

• Pöördujad paluvad asja otsustamine edasi lükata aprillikuusse ning leiavad, et õige oleks jettide veeskamise kohaks jätta vetelpäästejaama juures olev betoonist kaldtee.

Allikas: linnavolikogu