Kõlbmatutele rõivastele uue elu otsimine suunab prügimäele

Ketlin Beljaev
:

Mida teha kappidesse kuhjunud riideesemetega, mis on nii kulunud, et neid ei tihka teistele kandmiseks pakkuda? Viljandi linnavalitsusest soovitati need pista prügikasti, keskkonnaministeeriumi meelest ei tohiks neid aga selle lähedussegi viia.

Aastaid hariduse ja kultuuri alal töötanud ning nüüd Viljandis pensionäripõlve pidaval Adik Sepal on elu jooksul kogunenud omajagu kasutuskõlbmatuks muutunud rõivaid. «Taaskasutusse saaks neist heal juhul anda kümme protsenti, aga ülejäänutega ei oska midagi ette võtta,» nentis ta.

Kui vanapaberit saab panna kortermaja juures seisvasse erikonteinerisse ja metall rändab kokkuostu, siis tekstiilijäätmete koha pealt on olukord Sepa sõnul täiesti lahendamata. Olmeprügi konteinerisse ta neid panna ei taha ja kuhugi, kus neid ümber töötataks, neid ka viia pole.

Sepp kirjutas oma murest keskkonnaportaalile Bioneer. Selle peatoimetaja suunas küsimuse edasi ajakirja Sensa «Roheliste mõtete» rubriigi toimetajale ning too omakorda Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja keskkonnaministeeriumi töötajale.

«Tulemuseks oli ümmargune null. Keegi ei tea firmat, kes koguks riideid, mida ei saa edasi müüa,» tõdes Sepp.

Prügimägi on ainus võimalus

Viljandi linna keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik ütles, et tema poole pole inimesed sellise murega pöördunud, aga vastus probleemile on lihtne: «Vana riie, mis enam ringlusse ei lähe, on praegu segaolmejääde ja tuleb panna tavaprügikasti.»   

Nõmmik nentis, et kui inimene on teinud suurpuhastuse ja korjanud kokku kottide viisi vanu rõivaid, tuleks tal nendega jäätmejaama minna. Teine võimalus on viia neid välja igal prügiveo päeval natukese haaval.

Et enamik segaolmejäätmeid läheb Iru jäätmejaama põletamisele, on ka see Nõmmiku sõnul taaskasutuse vorm. Seevastu oma koduaias rõivaste põletamine on rangelt keelatud.

«Ennekõike tasub juba uut riideeset ostma hakates mõelda, et see on keskkonna saastus ja tuleb endal kinni maksta,» märkis Nõmmik.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk riiete lähimasse prügikasti viskamise mõtet ei toetanud. Tema arvates peaks vanad rõivad viima lähimasse jäätmejaama, kus vaadatakse iga konkreetse riideeseme seisukorra järgi, kas see saadetakse Iru jäätmepõletustehasesse või näiteks ümbertöötamisele.

«See sõltub jäätmejaamast ja tema lepingupartneritest. Eestis toodab tekstiilijäätmetest soojustus- ja isolatsioonimaterjali ning vatiini Toom Tekstiil,» märkis Kuusk.

Humana saadab kotid pealinna

Aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused hinnakirja järgi maksab rõivaste vastuvõtmine Viljandi jäätmejaamas ligi 90 eurot tonn. Seega tuleb näiteks 100 kilost vanadest rõivastest lahtisaamiseks maksta üheksa eurot.

Kui riided on küll vanad, aga terved ja puhtad, tasub need Viljandis prügimäe asemel viia Männimäe Selveriga ühes majas asuvasse Humanasse, kus on spetsiaalne kogumiskast.

Humana juhataja Juta Järvekülg rääkis, et Viljandis kohapeale toodud kotte lahti ei tehtagi, vaid need rändavad otse Tallinnas asuvasse sorteerimiskeskusse.

Järvekülje sõnul on Viljandi inimesed päris usinad riiete toojad: iga kolme nädala tagant saab neid kuni poole tonni jagu Tallinna saata. Kui mõni toob väga hoolikalt valitud asju, siis teine jälle näiteks vanavanemate juures tehtud suurpuhastuse tulemuse, öeldes, et pani kotti kõik, mis kapis oli.

Ka need rõivad, mis Viljandi kaupluses müümata jäävad, lähevad tagasi Tallinna, nii et kohalik kauplus ei pea jäätmetega majandamise pärast muretsema.

2014. aastal sortis Humana kokku 10 000 tonni riideid, millest 1310 tonni annetas partnerorganisatsioonidele Aafrikas.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadprügirõivad
vaba aeg
arvamus
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
PERSOON
GALERII
MAJANDUS
VAATLUS
TÄNAPÄEV
MÄLU
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE