Hillar Ley, teie olete üks neist, kelle töö on Pika Hermanni torni lipp heisata. Mitu meest selle ameti peal on?

Meid on kolm. Töötame vahetustega: kaks päeva vaba ja üks ametis. Nii see käib. Tuleme hommikul siia, saame alt valvelauast võtme ja heiskame lipu. Õhtul tuleb see muidugi langetada ka.

Kordame üle, kuidas on Eestis lipu heiskamise ja langetamise aeg kindlaks määratud.

Heiskamine on hommikuti päikesetõusul, aga mitte varem kui kell seitse. Langetamine käib õhtuti ainult päikese loojumise järgi.

Kuivõrd erineb lipu heiskamine vabariigi aastapäeva hommikul argipäevasest? Ehk on teil paarimeestega selle päeva peale lausa konkurents.

Ei, päris konkurentsi pole. Aga loomulikult on see eriline hommik. Täna oli ikka väike ärevus hinges.

Mis täpsemalt ärevust tekitab? Kas näiteks see, et trikoloor saaks varda tippu hümni lõpuks?

Ei, hümni lõppu pole vaja ära oodata, sest siis tõuseks ta liiga aeglaselt. Õige on esimese salmi lõpuks.

Aga noh, eks väikestviisi laval olemise tunne on ikka. Tuleb ikka meeles pidada, et ei lülitaks tavapäevade signatuuri sisse. 24. veebruaril lauldakse lossi õuel hümni.

Mis veel äparduda võib?

Ega siin nii väga midagi äparduda olegi. Võib-olla ainult siis, kui varda mehhanism kuidagi alt veab, aga seda pole minu ajal kordagi juhtunud.

Mitu lippu Pika Hermanni tornis aastas ära kulub?

Kuus lippu. On arvestatud, et iga kahe kuu tagant tuleb uus, aga me ei loe neid päevi täpselt nii. Üldiselt oleme proovinud ikka sättida, et olulisteks tähtpäevadeks saaks uus üles. Seega mõni lipp on natuke rohkem, mõni natuke vähem kasutuses.

Millise hinnangu te tänapäeva lipumeistrite tööle annate? Kuidas meie kõige tähtsamad riiklikud sümbolid siin vastu peavad?

Väga hästi peavad. Tõesti, kvaliteetne töö!