Minu ülikooliaeg jääb viieteistkümne aasta tagusesse Tartusse. Pika kampsuni ja rasvaste juustega boheemlastena vajasime vaid matriklit, hambaharja ja lusikat. Reegel oli, et kunagi ei tea, kunas on järgmine eksam, kus öö veedad või kus süüa saad.
Tellijale
Repliik. Steriilne söökla või muhe tudengikohvik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi tudengid on hulga kultuursemad ja kultuuriakadeemia on ütlemata mõnus koht. Ometi tunnen seal puudust ehedast tudengihõngust. Eriti keldrikorrusel einestades. Kahhelplaadid põrandal, korrapäraselt paigutatud nurgelised lauad, ühetaolised lauanõud ja suvaline raadiomuusika loovad mulje, nagu istuksid steriilses töölissööklas.