Noahaavaga mees, peksa saanud naine ja kokku neli alaealist last, kes peretülisid pealt nägid. Sellised olid kolm politseinike sekkumist vajanud perevägivalla juhtumit teisipäeva õhtul.
Peretülid laste ees lõppesid noahoobi ja rusikatega
18. veebruar 2016, 06:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistika järgi on kolm intsidenti ühe õhtuga Viljandimaal küll keskmisest suurem hulk, kuid paraku pole see sugugi ebatavaline. Kolmest juhtumist kaks lõppesid ühele poolele vigastustega ning mõlemat neist olid sunnitud pealt nägema alaealised lapsed.
«Lapsele on paraku väga suur šokk näha, kuidas kaks talle kõige lähemat ja kallimat inimest omavahel kaklevad,» nentis Viljandi lastekaitsespetsialist Piret Kangur.
Kolm tüli, kaks vigastatut, neli last
Ühest Viljandis asetleidnud juhtumist kuulsid politseinikud esmalt naabrilt, kes andis teada majas puhkenud valjuhäälsest tülist. Esialgsetel andmetel olevat naine võtnud oma elukaaslase taskust sularaha vähem kui kümme eurot ning sellest tüli tekkiski. Naine ründas meest noaga, tekitades talle selja piirkonda haava. Mees sai meedikutelt esmaabi ning viidi ööseks sugulase juurde. Tüli nägid pealt kaks peres kasvavat alaealist last.
Samal õhtul sai politsei väljakutse ühte Suure-Jaani valla korterisse, kust teatati, et mees oli ühise joomingu käigus naist rünnanud ja löönud teda näo piirkonda ning kägistanud ja hammustanud. Seejärel lahkus mees kodust. Kiirabi võttis naise koos kahe lapsega auto peale ja sõidutas nad haiglasse kontrolli.
Lõpuks said politseinikud teate veel ühe Viljandis juhtunud peretüli kohta, mis oli alguse saanud sellest, et joobes mees jõudis koju ja naisele see ei meeldinud. Minut pärast esimest kõnet helistati uuesti politseisse ja öeldi, et kõik on ikkagi korras ja korrakaitsjate abi ei ole tarvis.
Paar tundi hiljem tuli samalt aadressilt aga järgmine kõne ja teatati, et purjus mees muutus vägivaldseks. Politsei viis mehe kainenema. Naine arstiabi ei vajanud.
Inimesed on julgemad ja aktiivsemad
Statistika näitab, et politseile tulevate perevägivalla teadete hulk on ainuüksi eelmise aastaga suurenenud kolmandiku võrra ehk 290-lt 455-le.
«Inimesed ei ole muutunud vägivaldsemaks, vaid aktiivsemaks, julgemaks ja ka naabrite suhtes tähelepanelikumaks,» rääkis naiste varjupaiga sotsiaaltöötaja Pille Kaljuver.
Viljandi naiste varjupaigas mullu suurt klientide hulga hüpet ei täheldatud. Aastas on mõni päev, kui varjupaigas pole ühtegi peatujat, kuid enamasti keegi seal ikkagi elab. Mõni vajab peatumiseks üht ööd, mõni elab seal kauem, et oma elu vägivaldse inimese juurest lahkumise järel paremini korraldada.
Politseimajor Meelis Rink nentis, et perevägivalla lahendamine on politsei argipäev. Lähisuhte vägivallaga seotud juhtumid, millele patrull mullu Lõuna-Eestis reageeris, moodustasid vägivallaga seotud väljakutsetest poole.
«Probleem on Viljandis sama nagu kogu Eestis ning selle põhjus on suuremal osal juhtudest alkohol,» nentis Rink. «Joobes inimeste vahel on konfliktid väga kerged tekkima ning vägivald tundub justkui ainuke lahendus. Seejuures ei arvestata, et pitsid ja piits ei jää ainult ema ja isa vahele, vaid passiivsest joomisest ja vägivalla pealtnägemisest saavad osa ka peres kasvavad lapsed.»
Rink lisas, et koos omavalitsuse spetsialistidega tehakse riskiperede kodudesse kontrollkäike, et hinnata laste elutingimusi ja pere sisekliimat.
«Kui lastele nähakse ohtu, tuleb teha paratamatult valikuid, mis on kõigile pereliikmetele rasked. Need otsused ei tule ka politseinikule kergelt, kuid on laste huvides vältimatud. Pole haruldased juhtumid, kus lapsed tuleb perest eraldada,» sõnas Rink.
Viljandi lastekaitsespetsialisti Piret Kanguri sõnul on laste vanematest eraldamine äärmuslik samm. Enne seda määratakse perele tugiisik või suunatakse vanemad nõustamisele.
«Esimene samm perevägivalla juhtumite ennetamiseks oleks alkoholist loobumine – pole napsi, pole ka nägelust,» lausus Rink. Ta soovitas, et kui üks pereliige on teise vastu käe tõstnud, tuleks sellest kohe politseile teada anda, sest sellised juhtumid ei jää enamasti ühekordseks ning vägivalla jätkudes muutuvad tagajärjed üha rängemaks.
19.II parandatud sotsiaaltöötaja nimi.