Minister ütles, et murettekitavad on ühiskonnas kõlanud üleskutsed sulgeda piirid ja hoiduda kokkupuudetest teiste kultuuride ning uute ideedega. «Suletus ja püüd ehitada müür eesti kultuuri ümber, kaitsmaks teda kokkupuudete ja mõjutuste eest maailmaga, on tupik. Rahvusvahelistumine tagab kultuuri arengu ja säilimise,» rääkis Saar.

Indrek Saar lisas, et ükski kultuur ei arene inimesteta ning oluline on tagada kultuuritöötajatele palgatõus ja loovisikutele sotsiaalsed garantiid. «Miinimumtöötasu jõudmiseni keskmise palga tasemele on veel pikk tee, kuid eelmisel aastal astusime suure sammu edasi, tõstes töötasu alammäära 13,5 protsenti. Kui tahame aastaks 2020 sihile jõuda, peab kultuuritöötaja palk ka järgmistel aastatel kasvama samas suurusjärgus. See ei ole kindlasti lihtne,» tõdes minister.

Indrek Saar rõhutas, et haldusreformi ettevalmistuse käigus ei tohi unustada kultuuri. «Igas Eesti piirkonnas tuleb tagada võimalused nii kultuurist osasaamiseks kui ka loomiseks. Väga oluline roll kultuurielu korraldamisel on kogukondadel endil, seda ei tohi haldusreformi käigus unustada.»

Saar lisas, et riigieelarves ei ole kunagi piisavalt raha kõigi vajaduste katmiseks, kuid olulised institutsioonid või kultuurifenomenid peavad saama endale sobiva keskkonna.

Vabariigi valitsus kiitis kultuuripoliitika põhialuste dokumendi heaks 21. novembril 2013 ning dokumendi täitmise tegevusaruanne esitatakse igal aastal riigikogu kevadistungjärgu jooksul.