«Kui kaua võib neid kohvitasse omavahel kinkida!» põhjendas lapsevanem Sirli Soolo seda, miks Suure-Jaani gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilased otsustasid loosipakkide raha eest koduta loomadele toitu osta.
Hea mõte tõi koertele kõhutäidet
17. detsember 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõte loomadele head teha tekkis meil teiste lapsevanematega rääkides ning lastele see meeldis,» ütles Sirli Soolo, kelle poeg Kevin õpib Suure-Jaani gümnaasiumi kaheksandas klassis.
Kehakinnitust ja küljealust
Eile pärastlõunal tassisid õpilased, direktor Peeter Sadam ning lapsevanemad varjupaiga hoiuruumi kassidele ja koertele krõbinapakke ja konservipurke ning terve virna tekke ja patju, millest saab loomadele magamisasemeid teha.
«Tekke, patju ja vaipu annetasid meile ka linnakodanikud, kes olid meie ettevõtmisest kuulnud,» selgitas Sirli Soolo. «Keegi tõi kasside jaoks koguni mõned mänguasjad.»
Kaheksanda klassi õpilase Mirjam Jaanupi sõnul olid kõik selle ideega kohe nõus. «Viisime 50 krooni õpetaja kätte ja mõtlesime ühiselt, mida võiks selle eest osta,» rääkis Jaanup.
Neiu polnud varem Viljandi kodutute loomade varjupaigas käinud. «Kurb, et neil loomadel ei ole peret. Ma tahaks nad kõik omale koju viia, aga mul on juba kass ja koer,» ütles ta.
Tüdruku jutu järgi on nende klassi ettevõtmisest indu saanud ka koolikaaslased. «Olen kuulnud, et kuues ja üheksas klass meie koolist plaanivad ka siia tulla asju tooma.»
Jõuluajal on palju annetajaid
Varjupaikade mittetulundusühingu üldjuhi Triinu Priksi sõnul käib varjupaikades peaaegu iga päev külalisi ja annetajaid, kelle hulgas on palju koolilapsi. «Enamasti tuuakse loomadele süüa, nii et selle puuduse üle me ei pea kurtma,» lausus Priks.
Jõulukuul teevad varjupaikadele annetusi ka firmad. Neil, kes soovivad koduta loomade heaks midagi ära teha, oleks mõistlik enne töötajatelt küsida, millest kõige rohkem puudust tuntakse.
Suure-Jaani lapsed vaatasid varjupaigas ringi. Osa võttis mõne puurikoera jalutusrihma otsa ja viis väiksele kõnnitiirule, osa pakkus julgematele kutsadele krõbinaid.
«Siia võiks teinekord veel tagasi tulla,» tõdesid lapsed üksmeelselt.
Viljandi kodutute loomade varjupaigas on praegu ligi sada kassi ja paarkümmend koera.
ARVAMUS
Triinu Priks,
Varjupaikade mittetulundusühingu üldjuht
Jõuluajal on varjupaikades palju käijaid ja me võtame kõik kingid hea meelega vastu. See on iseenesest ilus žest, kui tahetakse loomadele toitu tuua. Kui heasoovijad teeksid varjupaigale rahalise annetuse, saaksime koostööpartnerite abiga sama summa eest ise loomadele rohkem toitu varuda.