Põnev ja kirju mänguasi võib olla lapse tervisele ootamatult ohtlik

Tiina Sarv
Tiina Sarv
reporter
:

Peagi kaheaastaseks saav Isabel uudistab värvilist seina, mille avaustesse saab käe sisse pista, et siis ära arvata, mis seal varjul on. Muu hulgas on näiteks punutud korv, vill, plekk ja mullikile. Ema Merlin Jänes tõstab pisitüdruku kõrgemale, et too saaks katsuda pehmet jänkut.

Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits ütleb, et see väljapanek pakub huvi kõigile külastajatele, eriti aga pimedatele ja liitpuudega lastele. Pime laps ei näe klaasi taha pandud mänguasju ja sellepärast on tal hea midagi katsuda.

Isabel on veel nii väike, et tema seina taga varjul olevaid asju ära arvata ei proovi. Lastele igiomane käitumine iseloomustab aga tedagi: kõike tuleb lähedalt uurida ja katsuda. Kuidas muidu suurt ja tundmatut maailma tundma õppida?

Vanemate kohus on lapsi ohtude eest hoiatada ja jälgida, et nendega midagi halba ei juhtuks. Kui aga oht peitub poest ostetud mänguasjas, nii et keegi seda kartagi ei oska?

Just sellele on pühendatud mänguasjamuuseumis avatud, eelkõige lastevanematele mõeldud näitus «Oh kui ohtlik!».

Teeme Marge Pärnitsa lahkel juhatusel väljapanekule tiiru peale.

Kõigepealt torkavad silma müügilt ärakorjatud plastmänguasjad, mille pehmendamiseks on kasutatud ftalaate. Seal on lelud ja ka väga populaarsed väikesed võrud, mida lapsed kasutavad.

Ftalaatidel on vähki tekitav toime ning need võivad põhjustada ka raskeid soolise arengu häireid, allergiat ja astmat.

Tähelepanelik tuleb olla raskemetallidega, mida leidub kõige rohkem tinasõdurites. Müügilt on eemaldatud ka maitsetu kujundusega kosmeetikakomplekt. Põhjus ei ole siiski esteetiline. Lastele mõeldud komplekti säraainest leiti nahapõletikku tekitavaid osiseid.

Väikelastele, kes pole veel kuigi osavad pintslit käes hoidma, toodetakse näpuvärve. Näitusevitriinis on 2014. aastal müügilt kõrvaldatud komplekt, millest leiti ohtlikus koguses mürgiseid formaldehüüde.

Ohtlike mänguasjade reas on pehmest kummist lödipallid, mida lapsed armastavad visata vastu seina, kust need siis alla libisevad. Kui selline pall satub aga küünla lähedusse, võib see kergesti süttida. Samamoodi on tuleohtlikud vanad ja armsad tselluloidmänguasjad. Need lähevad ka kergesti katki ja teravad servad võivad last vigastada.

Olen alati kõhedusega vaadanud suurtes kaubanduskeskustes riiulitel kuhjas olevaid karvaseid mänguasju, mis ära ostetakse ja kohe lapsele kätte antakse. Kes on ostetud karu enne katsunud või sellele peale köhinud?

Isegi kui karvane lelu on pakitud, tuleks see läbi pesta, et eemaldada lenduvaid kemikaale. Paljudel lastel on tolmuallergia, seega tuleks korraldada vahetevahel suur mängukarude pesupäev, mil karvased mänguasjad ohutu pesuvahendiga käsitsi või pesumasina säästuprogrammil ära pestakse, värskes õhus kuivatatakse ja lõpuks karv jälle kohevaks harjatakse. Lastele on see kindlasti tore ettevõtmine.

Tolmulestade vastu aitab seegi, kui panna ese sügavkülmikusse ja pärast ära kloppida.

Kindlasti tuleb ostes uurida mänguasja pakendit. Märgis CE tähendab üldjuhul, et toode vastab Euroopas kehtivatele nõuetele. On siiski juhtunud, et märgis on võltsitud või on luba seda kasutada antud liiga kergekäeliselt. Pakendil on kirjas ka tootja juhised ja see, kui vanale lapsele on mänguasi mõeldud.

Marge Pärnits näitab beebikõristite komplekti, mis tootja hinnangul ei sobi alla kolmeaastastele lastele, ent mida eestikeelses juhendis lubatakse kasutada alates kolmandast elukuust. Samas on kirjas hoiatus, et esemed sisaldavad pisidetaile.

«Me ei mõtle, kui suur see pisiasi on, mille laps suhu paneb, sest ta tahab kõike järele proovida. Tagajärg võib olla traagiline: ta tõmbab kuulikese kurku,» räägib Marge Pärnits.

Samal põhjusel eemaldati müügilt väikelaste igati mõnus tööriistakomplekt: kinnituskruvid tulid väga kergesti lahti.

Virtiinis on ka Pilvebaleriin, keda ihaldaksid endale paljud tüdrukud. Nuku liikuvad tiivad jõudsid aga mitmele lapsele viga teha. Ühele väikesele tüdrukule lendas lahti tulnud terava servaga tiib aga näkku ja ta kaotas ühest silmast nägemise.

Ettevaatlik tuleb olla elektri, nööride ja häält tegevate esemetega. Piiksuvate, kõlisevate ja kolisevate mänguasjade müratase tohib olla kuni 80 detsibelli, üle selle põhjustavad helinad kuulmislangust.

Lausa uskumatu näib 1950. aastal USA-s Gilberti firmas toodetud väikestele lastele mõeldud aatomienergia laboratoorium, mille abil huviline sai endale ise tuumajaama meisterdada. Õnneks oli komplekt nii kallis, et keegi seda ei ostnud ja see võeti tootmisest maha. Tartu näitusel on õudsest mänguasjast väljas vaid pilt.

Näitusel on esindatud ka psühholoogiliselt keerukas teema: kuidas mõjub lapsele see, kui ta mängib arvutis tulistamis- ja sõjamänge?

Kui väike tüdruk saab Barbie-nuku, ei mõtle ta, et see on ebaloomulikult kõhn, vaid hoopis sale ja ilus. Ta ise tahab samasugune olla. Väike poiss aga leiab, et tõeline mees ongi vaid selline musklihunnik, nagu talle ostetud plastmassist atleet. Sellelegi tuleks mõelda.

Aega näituselt läbi astuda on novembrikuuni.

OHUTUS

Mänguasju ostes tasub silmas pidada järgmist.

• Parem osta vähem, aga kvaliteetseid mänguasju.

• Tuleb uurida, kui vanale lapsele lelu mõeldud on.

• Pakendil peab olema selgelt nähtav CE märk.

• Kahtlane on odav ja tuntud kaubamärki imiteeriv mänguasi tundmatult tootjalt.

• Poed on kohustatud ohtlikud mänguasjad tagasi ostma ka ostu­tšeki puudumise korral.

Allikad: terviseamet, tarbijakaitseamet

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadmänguasjadohtlikudtervis
vaba aeg
arvamus
60 pluss
reportaaž
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
PERSOON
GALERII
MAJANDUS
VIDEO
TÄNAPÄEV
MÄLU
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE