Pärnus peetud Eesti kaatrite karikavõistlustel pälvisid Viljandi klubi Nord liikmed kaks võitu ning püstitasid maailmaklassist kiirusrekordeid.
Veemotosportlased arendasid pöörast kiirust
24. september 2008, 18:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karikaga tulid koju Aivar ja Ivar Kommisaar alla 1100 cm³ ning Tõnis Laur ja Tanel Kärmas üle 1100 cm³ päramootoriga sõidukite konkurentsis.
Ehkki samal ajal kaatrite karikavõistlustega Pärnu jõel korraldatud kiirusrekordite päeval näitasid viljandlased maailmatasemel tulemusi, fikseeriti nood ametlikult Eesti rekorditena.
«Selleks, et fikseeritaks ametlik maailma kiirusrekord, on tarvis täita hulk rahvusvahelise alaliidu ette antud tingimusi,» selgitas klubi Nord eestvedaja Tõnis Laur. «Seda rekordit on tänavu võimalus rünnata oktoobrikuus Rootsis.»
Kiirusrekordeid üritatakse kilomeetrisel sirgel distantsil. See läbitakse kahes suunas ning lõpptulemuseks rehkendatakse sõitja kahe lõigu läbimise keskmine tunnikiirus.
Maailmatasemel tulemust näitas Pärnus Viljandi noormees Henri Fatkin: ta püstitas klassis JT-250 uueks Eesti rekordiks 76,28 kilomeetrit tunnis.
Selle klassi senine Eesti rekord 73,6 kilomeetrit tunnis kuulus tartlasest maailmameistrile Sten Kalderile. Sama klassi maailma tipptulemusena jäi püsima 74,18 kilomeetrit tunnis.
«Et Pärnu tulemused maailma edetabelisse ei läinud, on praegu Eesti rekord tugevam kui maailma oma,» tõdes Tõnis Laur.
Teise Eesti rekordi tegid Pärnus alla 1100 cm³ päramootoriga kaatrite klassis viljandlased Aivar ja Ivar Kommisaar. Nende senine parim tulemus oli 83,67, uus on aga 94,49 kilomeetrit tunnis.
Seda, kas klubi Nord liikmed üritavad oktoobris ka maailmarekordit endale nimele saada, ei julgenud Tõnis Laur veel öelda.
«See on suhteliselt kulukas ettevõtmine: lisaks kopsakale osavõtutasule kaasneb Rootsi sõiduga ka muid märkimisväärseid väljaminekuid,» põhjendas ta.