Arheoloogiahuviline leidis kuivale jäänud lahesopist muinasaegsed relvad ja Rooma mündid

Egon Valdaru
Egon Valdaru, reporter
:

Novembri hakul Võrtsjärve ääres kõndides leidis Meleski küla elanik Ville Dreving kuivale jäänud lahesopist muinasaegseid relvi ja kaks neljandast sajandist pärinevat Rooma münti.

Oma leidudest teatas ta kohe Tartu ülikooli laboratoorse arheoloogia professorile Aivar Kriiskale, kes palus tal leiud sealt ära tuua, sest vesi oleks võinud tõusta ja need enda alla matta. 

«Hoida käes münte ja relvi, mis on sajandeid puutumata maas olnud, on vägev tunne,» kõneles Dreving.

Kas muistne ohverdamispaik?

Aivar Kriiska kinnitas, et oli tõepoolest palunud Ville Drevingul leitud esemed maast üles võtta. Kui arheoloogil endal oli paar päeva hiljem muude tööde kõrvalt mahti Võrtsjärve äärde minna, oligi vesi juba tõusnud ja uurimine raskendatud. 

«Ala on sisuliselt siiski läbi uurimata ning arvatavasti leiaks sealt veel esemeid, seega tulevikus teeme seal tõenäoliselt põhjalikumaid arheoloogilisi välitöid,» ütles Kriiska. 

Leitud esemed dokumenteeriti ja anti muinsuskaitseametile. Praegu on need Tartu ülikoolis, kus käib nende uurimine ja konserveerimine. 

Esialgse versiooni kohaselt võib Kriiska sõnutsi Võrtsjärve ääres olla muistne ohverdamiskoht, sest haruldasi esemeid leidis Dreving suhteliselt väikselt alalt väga palju. Leidja ise pakkus, et ehk võisid esemed olla seotud kunagise hansateega, mis kulges vett mööda Pärnust Viljandi kaudu Tartu ja Pihkvani.

Tulevasele keisrile pühendatud münt

Leidudest kõige väärtuslikumaks peab Aivar Kriiska kahte Vana-Rooma  münti. Neist üks on paremini säilinud. «Täpsemalt saab ehk määrata puhastamise järel, kuid IVN ehk juunior nime taga osutab, et tegemist on Constantinus II mündiga. NOB ehk noble ja C ehk caesar osutab, et münt on ajast, mil ta oli tseesar oma isa Constantinus Suure alluvuses aastatel 317–337,» kirjeldab Kriiska. 

Mündi tagaküljel on  kujutatud kaht oda ja kilpi hoidvat sõdurit. 

«Tegemist on Eestis haruldase mündiga. Mulle teadaolevalt ei ole seni jõudnud muuseumidesse või teadusasutustesse ühtegi IV sajandi esimese poole münti,» märkis arheoloog.

Huvitavad on kaks odaotsa, mis pärinevad tema sõnutsi VIII–XI sajandist. Tõsi, selliseid on Eestis ohtralt leitud ka varem. Samuti on leidude seas kirves, mis võib professori arvates pärineda umbes samast ajast, kui tegutses Lõhavere vanem Lembitu. 

«Analoogiline kirves on kunagi leitud Lõhavere linnamäelt,» ütles ta. 

Dreving leidis veel nuge ning muid raudesemeid ja nende osi, näiteks naelu ja rõngaid, ning keraamikat. «Muude esemete täpsemat vanust alles määrame, nugade puhul on see aga keeruline,» kõneles teadlane.

Aivar Kriiska sõnutsi on Ville Dreving arheoloogidega aastaid väga viljakat koostööd teinud. 

«Ville on ääretult suurte ajalooteadmistega, temaga on alati tore koos toimetada. Ta on õnnistus teadusele, üks väheseid mittearheolooge, kes teemat valdab ning on meid tõeliselt aidanud,» kõneles professor. 

Dreving rääkis, et tema jaoks on ajaloo avastamine põnev. «Ehk õnnestub tänu minu leidudele meie piirkonna ajalugu paremini uurida,» sõnas ta.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadleidmuinasaeg
vaba aeg
arvamus
60 pluss
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
PERSOON
VAATLUS
TERVIS
VIDEO
RÄNNAK
TARBIJA
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE