Kui viimastel kuudel on päästetöötajad kuulnud vaid ärevaid uudiseid püksirihma pingutamise kavast, siis eile kõlasid Abja tugikomando depoohoone torni avamisel lootusrikkad kõned.
Päästjad kroonisid Abja depootorni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos nimetas üritust kroonimistseremooniaks, sest tuletõrjemaja torni ots koos vaateplatvormi ja kellaga, mis olid suvel osaühingu Aamoks töömeeste abiga paigale saanud, on justkui ehitise kroon.
«Torn pole selleks, et päästjad saaksid linna vaadata, vaid selleks, et päästekomandot oleks linnast näha,» lausus Klaos ning lisas, et ehitisel on ka praktiline otstarve: sinna tõmmatakse pärast kustutustööd voolikud kuivama.
Abja valla kingitud elektrooniline kell näitab aega vallamaja poole. Komando pealik Enno Liiber arvas, et kuna Abja pritsimeeste tööpõld hõlmab laias laastus nelja Viljandimaa omavalitsust, tuleks teistele külgedele lisada Karksi-Nuia, Mõisaküla ja Halliste kell. Tõenäoliselt tulevad Abja-Paluojja üle kahes eespool nimetatud linnas töötavate tugikomandode mehed.
40 aastat pritsimehe ametit pidanud Enno Liiber meenutas, kuidas ta tuli 1994. aastal vabatahtliku tuletõrjujana Apja ja sai ülesandeks tugikomando luua. Priitahtlikud valvasid siis tuletõrjeltsi majas.
«Mulle öeldi: «Kui tahate tugikomandot, tuleb hakata ehitama.» 1998. aastal lõime labida maasse ja ehitasime depoo kahe aastaga valmis, seda ka vabadest päevadest ja puhkuse ajast,» rääkis Liiber.
«Kaheksa aastat püsis maja hambutuna, sest oli ikkagi poolik. Torni lõpetamisega on auvõlg tasutud,» lausus Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos.
Peale torni ja vaateplatvormi ehitamise renoveeriti veel depoo katlamaja katus. Riigilt saadi töödeks miljon krooni.
Torni ehtival tuulelipul on aastaarv 1899, mis tähistab Abja tulekaitseseltsi asutamise aega. Sellest ajast on säilinud ka seltsi lipp.
Päästekeskuse direktor Margo Klaos ütles, et praegu ei oska päästjad järgmiseks aastaks Viljandimaale investeeringuid oodata. Siiski mõlgub neil mõttes plaan rajada Suure-Jaani või Võhmasse depoohoone.
«Läbirääkimised käivad mõlema omavalitsusega ja kokkuleppe saavutamise korral sõltub edasine riigi majanduse olukorrast,» arvas Klaos.
Esialgu on kindel vaid see, et tuleva aasta 1. veebruarist lõpetavad tegevuse Karksi, Kõpu ja Mõisaküla komando.