Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kavatseb Viljandi äärelinna Rohelisele tänavale ehitada palgikoja, mis aitaks lahendada kooli aastaid kummitanud ruumimure.
Kultuuriakadeemia plaanib linna serva palgikoda
10. detsember 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palgikoja ehituse käivitamiseks vajalik dokumentatsioon on koos, linnalt hoonestusõigus saadud ning praegu oodatakse Interregi projekti rahastusotsust.
Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja ütles, et kuna tegu on rakendusliku erialaga, peab tudengitele pakkuma võimalikult palju praktikavõimalusi. «Neid akadeemial pole ning sellepärast olemegi algatanud palkehituskoja-külastuskeskuse ehitamise.»
Direktori kinnitusel on koolil palgikojaga mitmekesised plaanid. «On viimane aeg koolitus- ja praktikakeskus, aga ka tootearenduslabor valmis ehitada, enne kui tegijatel kannatuse karikas täis saab,» lausus ta. «Seda võlga erialainimeste ees katsumegi palgikoja rajamisega tasuda.»
Tema sõnul töötasid kavandatava kojaga samal põhimõttel varem õppetootmiskombinaadid. Praeguseks on osa rakenduskõrgkoole loonud endale õppetootmisbaase, kuid rahvusliku ehituse tarbeks pole Eestis varem midagi sellist tehtud.
Ebakindlus tekitab stressi
Kultuuriakadeemias on rahvuslikku ehitust õpetatud viis aastat ning kogu selle aja jooksul on praktikakohad olnud rendipindadel.
«Palgikoda võtaks meie igapäevaelus stressi tublisti vähemaks ning palju rohkem energiat saaks kasutada konstruktiivselt, mitte pidevaks pakkimiseks ja muretsemiseks,» rääkis rahvusliku ehituse õppekava hoidja Priit-Kalev Parts.
Paari kuu eest said kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengid endale Aimla looduskeskuses hoone, kus nad õpivad valmistama vahvärk- ja palkkonstruktsiooniga varjualuseid. Aimla ja palgikoda ei hakka teineteist dubleerima.
«Et Aimlas on looduskeskus, kavatseme seal teha näiteks täiendus- ja hobikoolitust ning perepäevi,» selgitas Parts. «Palgikoda seevastu on plaanitud küll avatuna, kuid see on selgelt tootmiseks ja tootearenduseks ning lapsed seal kindlasti ringi joosta ei saa.»
Ehitushind on langenud
Esimesi plaane tehes saadi hoone maksumuseks 34 miljonit, kuid vahepeal on ehitushinnad muutunud.
«Nüüd, mil otsused on läbinud nõukogusid ja komisjone, on ehituse maksumuse kalkulatsioon 28 500 833 krooni,» sõnas akadeemia haldusdirektor Tonio Tamra.
Kui programmidest ei õnnestu finantseeringut saada, on akadeemia valmis ise raha leidma.
«Kool ei saa jääda ootama, et keegi tooks hõbekandikul vajaliku summa. See tuleb välja võidelda,» kinnitas Barkalaja. «Kui vaja, pole pikaajalisest siselaenust pääsu. Aga sel puhul muutub ühiskonna ja riigi teenimise osa hoobilt väiksemaks ning suhted lähevad tuimalt äriplaanipõhisteks ostu-müügitehinguteks.»
Seda, millal ehitus parimal juhul alata võiks, ei soovi Barkalaja ennustada. «Saaks seekord ikka munaga hakkama ja siis vaataks, mis lind ja millal sealt koorub,» ütles ta.
TEGEVUSED
Uusehitisse kavandatud ettevõtmised.
• Rahvusliku ehituse eriala õppepraktika, juhtimispraktika, tudengite iseseisev harjutamine ja üliõpilaste lõputööde valmistamine.
• Mitme kooli õppetöö ja praktika.
• Omanäolised kultuuri- ja muud suurt ruumi vajavad üritused.
• Palkehituse tutvustamine ja käsitööesemete müük.
Allikas: kultuuriakadeemia
ARVAMUS
Priit-Kalev Parts,
rahvusliku ehituse õppekava hoidja
Palkehitusel turgu jagub. Meie võtame sellele erialale üle aasta alla kümne õpilase. Eesti palkehitussektoris on hinnanguliselt ametis umbes 3000 inimest. Ükski kool neid peale meie ette ei valmista, nii et meilt hariduse saanute arv on piltlikult öeldes nagu tilk vett kerisele.