Esmaspäeval andis renoveerija tellijale üle Viljandi alajaama, mille seadmed on tunduvalt keskkonnasõbralikumad, kui olid enne 48 miljonit krooni maksma läinud uuenduskuuri.
Uuendamine lõppes ettenähtust varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1950. aastate lõpust töötanud Viljandi alajaam oli enne möödunud aastal alustatud renoveerimist suures osas vananenud. Nii sõlmis Eesti Energia tütarfirma Elering mullu juulis lepingu aktsiaseltsiga Empower, kes pidi 110-kilovoldise alajaama ümber ehitama.
Vanade asemele uued
Kõige suuremaks tööks pidas ettevõtmise eest vastutava Eleringi projektijuht Peeter Kippasto amortiseerunud jaotlate uuendamist. See tähendas seadmete väljavahetamist.
«Sisuliselt ehitati kaks uut jaotusseadet,» selgitas Kippasto. «Vana 110-kilovoldine ehitati uuele territooriumile välja ja 35-kilovoldise asemele rajati uus kinnine jaotla.»
Lisaks tõstsid Empoweri töömehed ümber jõutrafod, mis on alajaama kõige suuremad seadmed ja jäid sel korral välja vahetamata.
Suur rõõm on Kippastol ka selle üle, et jaotlaseadmete uuendamine vähendas tunduvalt Viljandi alajaama keskkonnaohtlikkust. «Vanades seadmetes oli palju õli, milles omakorda oli palju keskkonnale kahjulikke aineid, ja nende õlide kogus oli juba tõeliselt ohtlik,» sõnas projektijuht. Tema kinnitust mööda on alajaam nüüd tunduvalt ohutum ja keskkonnasõbralikum.
Renoveerimise ajal peeti silmas ka võimalust viia alajaam 110-kilovoldiselt 330-kilovoldisele pingele, sest plaanide kohaselt peaks 2012. aastal valmima 330-kilovoldine Tartu—Sindi õhuliin, mis peaks kulgema läbi Viljandi. Kippasto ei osanud praegu öelda, kas sellega ka reaalselt liitutakse, kuid rõhutas, et selleks on igatahes võimalus.
Kaheksa kuud varem
Eleringi ja Empoweri lepingu järgi pidi renoveerija jaama üle andma 2011. aasta augustis. Uuendatud alajaam pingestati aga juba oktoobris ja siis jäid teha veel viimistlustööd. Üleandmine leidis aset esmaspäeval, kaheksa kuud enne tähtaega.
Aktsiaseltsi Empower poolel tegevust juhtinud vanemprojektijuhi Juhan Karlise jutu järgi pole tellijal põhjust karta, et midagi oleks kiirustamise tõttu kehvemini tehtud või sootuks tegemata jäänud. «Kasutasime natuke teistsugust tööplaani, nii et suutsime väga palju aega kokku hoida,» selgitas Karlis.
Kippasto sõnul mõjutab tööde varajane valmimine Eleringi ja Empoweri edasisi projekte, mida on nüüd võimalik planeeritust varem alustada.
PROJEKT
Viljandi alajaam töötab 1958. aastast.
• Amortiseerunud seadmeid hakati uuendama mullu juulis.
• Paigaldati uued jaotusseadmed, kondensaatorpatarei ja õlieraldussüsteem ning tõsteti ümber jõutrafod.
• Renoveeritud alajaam anti üle tänavu 6. detsembril.
• Projekt läks maksma 48 miljonit krooni.
Allikas: osaühing Elering