Bürokraatia hammustab suure tüki teenusesummast

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha on vaese ühiskonna igavene probleem, aga selle rangemat jaotamist ei julge enne valimisi nõuda sotsiaalminister Hanno Pevkur ega ükski teine võimu juures olija.
Raha on vaese ühiskonna igavene probleem, aga selle rangemat jaotamist ei julge enne valimisi nõuda sotsiaalminister Hanno Pevkur ega ükski teine võimu juures olija. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Eile Viljandis käinud sotsiaalminister Hanno Pevkur kohtus nii puudega inimeste kui lasteaednikega. Enamik teemasid taandus märksõnale «raha».

Puuetega inimesed said teada, et kuulmislangusega patsientide kuuldeaparaatide hinna kompenseerimiseks on ette nähtud 12 miljonit lisakrooni. Küsimusele, miks valiti paljude hädaliste hulgast välja just vaegkuuljad, vastas minister, et nende järjekorrad olid kõige pikemad.

Juttu oli ka uuest kutsehaiguste kompenseerimist käsitlevast seaduseelnõust. Fondi peaksid hakkama sissemakseid tegema nii töötajad kui tööandjad, kusjuures makse suurus sõltuks töötaja tervisekäitumisest ja tööandja loodud töötingimustest.

Üldine maksukoormus ei kasva, sest töötuskindlustusmakse kahaneb.Vajaduse korral tehakse loodud fondist väljamaksed ja töötajatel jääb ära tülikas kohtutee tööandja vastu.

Kaalutakse ka töövõimetuspensionil oldud aastate lülitamist vanaduspensioni arvestusse.

Valevahetajad võivad tulla

Lõpuks hoiatas minister kõiki inimesi võimalike eurovahetajate eest, kes võivad ukse taha ilmuda.

«Ükski pank sellist koduteenust ei paku ning kui keegi seda tegema tuleb, on targem uks kinni panna ja politseisse helistada,» andis ta nõu.

«Sakala» kasutas võimalust küsida üle paar asja, millest sotsiaalministriga on varem juttu olnud.

Kõigepealt rääkisime rehabilitatsiooniplaanide koostamisest, mis pakub pigem teenimisvõimalust mõnele arstile ja ametnikule kui abi hädalistele.

Hanno Pevkur ütles, et ausalt vastates ei muutu 1. jaanuarist midagi. Selge on aga see, et rehabilitatsioonibürokraatiaga on midagi väga viltu.

«Inimesele on oluline, et taastumiseks ette nähtud summa selleks ka kulub ja sealt ei arvata maha rehabilitatsiooniplaani koostamise tasu,» lausus minister.

Plaan taastusraviarstilt

Hanno Pevkuri meelest peaks aktiivravile järgneva ravi plaani koostama taastusraviarst.

«See ei ole kindlasti haiget opereerinud kirurgi ülesanne, aga on hea, kui haiglas patsiendi taastusraviga tegelnud arst koostab ka hilisema skeemi, et järjepidevus ei kaoks.»

Ministri sõnul on probleem selles, et ravirehabilitatsiooni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni piir ei jookse õigest kohast. «Üks asi on tervishoid, taastusravi, teine töövõimekuse taastamine ja ühiskonda sulandumine. Need on eri asjad.»

Hoolduskoormus vaatluse all

Teine teema, millest on sotsiaalministriga juttu olnud, on puhkuse võimaldamine kodus raske puudega inimest hooldavatele pereliikmetele.

Selle peale kostis minister, et koostatavas laste ja perede arengukavas võetakse ette perede hoolduskoormus. «Pakume välja ka lahendused. Järgmise aasta juunikuuks peavad need olema välja töötatud.»

Minister rääkis üha rajatavatest hooldekodudest, kuhu saaks abivajajaid ajutiselt paigutada, ning nõustus, et küsimus pole mitte kohtade, vaid raha puuduses.

«Teoreetiliselt on võimalik omavalitsuselt abi küsida. Iseasi, kui palju nad aidata saavad või tahavad,» ütles ta.

Ministri arvates tuleb puudega noortele ja lastele pakkuda senisest rohkem isikliku abistaja teenust, et nad saaksid käia näiteks tavakoolis. Abistaja saab määrata aga ka kuuks ajaks ning hooldajast pereliige võib minna selleks ajaks puhkusele.

Ainus takistus on siingi raha. Vastuseta on küsimus, kust seda leida ja kas selle annab omavalitsus või riik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles