Kõige enam lisandus mullu neid toiminguid, mis on seotud kinnisvara ostu ja müügiga, testamendi tõestamise ja pärimisjuhtudega. Suurim kukkumine oli tõlgete kinnitamise osas. Notari juures abiellumise, lahutamise ja varajagamisega seotud toimingute arv jäi varasemaga võrreldes samaks.

«Varem kinnitasid notarid aastas ligi 20 000 tõlget, kuid seadusemuudatusega liikus see toiminguliik suures osas vandetõlkide pädevusse,» rääkis Notarite Koja esimees Tarvo Puri. «Teiste toimingute arv on aasta jooksul tervikuna ligi kaheksa protsendi võrra kasvanud. Samas on tõlgete kinnitamise kadumine notaritoiminguna ka regionaalne küsimus, sest tõlkeid kinnitati enamasti Ida-Virumaal ja Harjumaal.»

Viljandimaal tegutsevad neli notarit tegid kokku 8123 toimingut, aasta varem oli see arv 8318. Kinnisvaratehinguid tehti Viljandimaal eelmisel aastal 2309, aasta varem 2266.

Eestis tervikuna kasvas mullu kinnisvaratehingute arv nelja protsendi võrra, seejuures üheksas maakonnas tehingute arv kasvas ning kuues kahanes. Kõige suurema kinnisvaratehingute arvu kasvuga olid Läänemaa (12 protsenti), Järvamaa (9 protsenti), Harjumaa (7 protsenti) ja Pärnumaa (7 protsenti), suurim langus toimus kinnisvaratehingutes Ida-Virumaal (12 protsenti), Hiiumaal (11 protsenti) ja Võrumaal (9 protsenti).

«Kinnisvaratehinguid tehakse rohkem suuremates linnades ja nende ümbruses, kus on palju uusi ehitisi ja arendusprojekte: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja nende lähivaldades,» rääkis Tarvo Puri.

Eestis tegutseb 92 notarit, kes tegid igaüks mullu keskmiselt ligi 3200 toimingut.