Kõik jutud

Kui piltidel võib Hyundai Tucson meenutada pisut poolikut kartulit, siis päriselus näeb see väga mõjus välja. Foto: Elmo Riig / Sakala

Uus Hyundai Tucson (loe: tusso:n) pakub pinget nii tüütusele, kes vuristab ette tosinakaupa peeneid lisasid, kui tehnikapepsile, kel on arvel iga käiguvahetusel kaotatav sekundikümnendik.

Esimesena mainitu lendab Tucsoni tulede ja vilede nimekirjale peale ning tuvastab, et valides neljast lisade paketist altpoolt teise varustustaseme, saab juba auto, mille lisade hulga üle nuriseb üksnes esimese maailma veepealne osa. Isegi põhivarustuses eksemplar leiab nutifoniga juhtmevabalt ühise keele, ei veere Viljandis Kõrgemäe tänavat mööda üles startides tagasi, hoiab peru järelkäru kontrolli all, sulatab küljepeeglitelt jää, võimaldab kõiki aknaid elektri jõul liigutada ning läheb tänu lisakütteseadmele kiiremini soojaks.

Nime Comfort kandva paketiga Tucson hoiab muu hulgas ise ühtlast kiirust, puhub juhile ja kõrvalistujale vajaduse korral eri temperatuuriga õhku, hoiab kindalaekas joogi ja prahi kenasti jahedana, puhastab sõitjateruumi õhku ees tossava krusa «aroomist», asendab tagurdades piiksuvat ämma ning evib portsu meie oludes tarvilikke lisasid: põhjakaitset või isegi kahte ning kojameeste, tagaistme- ja roolisoojendust.