Fotod linnast, kus ajal pole kiiret

Aare Olanderi ja kirjastuse Tänapäev koostöös on varem ilmunud raamatud Tallinna ja Tartu kadunud vaadetest. Viljandi muuseumis esitletud Viljandi raamat sai 100 lehekülge paksem kui Tallinna oma. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vanu fotosid on ikka mõnus vaadata, eriti kui need on tehtud tuttavatest kohtadest. Aare Olanderi «Viljandi kadunud vaated» on selles mõttes väga tänuväärne teos, et selles on kõrvuti pandud suure hulga paikade minevik ja tänapäev.

Kui loodusemees ja fotograaf Rein Kuresoo võttis mõni aasta tagasi ette saja aasta vanused fotod Võrtsjärvest ja üritas samu kohti uuesti pildistada, oli see paljudel juhtudel väga keeruline ja mõningal puhul isegi võimatu. Muutused jahmatasid isegi bioloogist fotograafi. Kuhu siis kadusid luited ja kivine rand?

Aare Olanderi ülesanne oli selles suhtes kergem. Nagu ta raamatu Viljandi muuseumis korraldatud esitlusel nentis, tekkis tal mõne vanal fotol kujutatud paiga leidmisega küll raskusi, ent üldiselt on linnas viimase sajandiga üllatavalt vähe muutunud, kui välja arvata kahe suuremat sorti tulekahju hävitustöö 1894. ja 1944. aastal.