Suur kalapidu jääb sel talvel pidamata

Rannar Raba
:

«Me lihtsalt ei tahtnud asjatut riski võtta,» põhjendab neljal eelmisel talvel Viljandi järvel suurt «Kalafesti» korraldanud meeskonna liige Martin Meier lühidalt seda, miks on otsustatud rahvarikas ettevõtmine tänavu ära jätta.

Laada ja kultuuriprogrammiga rikastatud Baltimaade suurim kalapidu, mis enamiku oma ajaloost on kandnud «Kuldkala» nime, sai alguse 1998. aastal Valgamaal Pühajärvel. Viljandi järve jääle koliti see 2012. aastal ning toona tõi see kokku nii suure inimhulga, et korraldajad pidid väravates ja parklates tekkinud ummikute tõttu avamise tunni võrra edasi lükkama.

Kui esimesel korral loeti Viljandis kokku umbes 10 000 osalejat, siis igal järgmisel aastal jäi hulk kasinamaks. Mullu veebruaris meelitati kohale veidi vähem kui 5000 lustijat.

Hullud ilmaolud

Kuigi tagasiminek piletimüügis on olnud silmaga näha, ei olnud see Martin Meieri väitel otsene põhjus, mis sundis traditsioonis pausi tegema. «Ilmaolud olid detsembris nii hullud, et me ei julgenud ettevalmistustega pihta hakata. Järv sai esimest korda kaane alla alles pärast jõule ning see pani kahtlema, kas seekord üldse nii paksu jääd tekib, et võiks tuhanded inimesed korraga peale lasta,» selgitas ta.

See, et nüüdseks on kauaoodatud krõbe talv end lõpuks üle Eesti laotanud, ei muuda Meieri sõnul paraku enam midagi, sest tavapäraselt veebruaris teoks saanud suursündmuse kvaliteetseks korraldamiseks pole enam piisavalt aega. Samuti viitas ta paarile esialgsele ilmaprognoosile, mille kohaselt ähvardab õhutemperatuur juba mõne aja pärast uuesti üle nulli kerkida ning veed valla päästa.

Pool meetrit

«Meie silmis on ideaalne jää paksus pool meetrit, aga praegu on alust karta, et see ei kasva isegi veebruari keskpaigaks märkimisväärselt üle paarikümne sentimeetri. Sellistes oludes tekiks küsimus, kas me ei riski inimeste turvalisusega. Pealegi oleme veendunud, et osavõtjaskonna vähenemine paaril viimasel aastal tuleneski ennekõike halvast ilmast. Inimesed ei taha väga välja tulla, kui olud on kahtlased,» jätkas ta.

Viljandi linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kull ei varjanud, et «Kalafesti» ärajäämise teade mõjus talle nii professionaalselt kui emotsionaalselt väga raskelt. «Olin peaaegu nutmapuhkemise äärel, sest teist sama tähtsat puhkehooajavälist üritust meil pole. Selle kadumine ei jäta tühja kohta üksnes südamesse, vaid ka paljude kohalike meelelahutus-, majutus- ja toitlustusasutuste kassasse,» rääkis ta.

Linnavalitsus uuris hiljuti kalapeo korraldusmeeskonnalt, kas veel võiks olla mingi võimalus plaan ümber teha, kuid nüüdseks olevat kõik leppinud teadmisega, et halba uudist tuleb võtta kui paratamatust.

Krista Kulli teada pole keegi teine kavandanud eelolevateks talvekuudeks mõnd uut sündmust, mis mingilgi määral võiks «Kalafestist» jäänud tühimikku täita. Sestap kutsus ta kõiki ettevõtjaid ja organisatsioone üles midagi välja mõtlema ja häid ideid raega jagama.

«Oleme igasugusteks ideedeks avatud ning võimaluse korral aitame nende õnnestumisele kaasa. Ning loomulikult on Kalafesti professionaalne meeskond teretulnud meiega tulevikuplaane arutama – teeme kõik selleks, et nende algatatud traditsioon jääks pikemas vaates Viljandis siiski püsima.»

Krista Kull

ARVAMUS

KRISTA KULL,
Viljandi turismiameti juhataja Olen selle uudise pärast siiralt kurb.

Meenutan seniajani heldimusega paari aasta tagust korda, kui laupäeva hommikul Tallinnast turismimessilt spetsiaalselt «Kuldkala» pärast rongiga Viljandisse sõitsin. Kogu vagun oli täis toredaid kalamehi, kes elavalt kogemusi vahetasid ja üksteisele nippe jagasid. Seda elevust ja lusti tahaks uuesti kogeda.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadkalafestkalapidu
Samal teemal
ARVAMUS
vaba aeg
majandus
maa elu
60 pluss
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
PERSOON
TEATER
MAJANDUS
KODU
HOBI
TÄNAPÄEV
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE