Kultuuriakadeemia tudengite juhendamisel saavad nelja Viljandi kooli õpilased käesoleval õppeveerandil kaasa teha samasugustes tantsulise liikumise tundides, nagu on tuleval õppeaastal kavas kõigis Eesti koolides.
Kekatund möödub tantsides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi maagümnaasiumi IX-a klassi noortel läks eilne kehalise kasvatuse tund omapäraselt, kuid lõbusalt. Selle asemel et võimlas palli taga ajada, läksid esmalt tüdrukud ja hiljem poisid Viljandi huvikooli tantsutundi.
Kultuuriakadeemia tantsu eriala kolmanda kursuse tudeng Margarita Margaryan õpetas seal õpilastele kombinatsioone moderntantsu põhiliigutustest. Muidugi ei tulnud need igaühel kohe hästi välja, kuid sellegipoolest lahkusid kõik tunnist naerul näoga.
«Mulle meeldis, kuigi maas oli veidi ebameeldiv kukerpalle teha,» ütles Kadri Rannala pärast tundi. Neiu polnud varem tantsu harjutanud, ta tegeleb hoopis kergejõustikuga. Nüüd õppis ta hoopis teistmoodi liikumisi ja kehatunnetust.
Pärast tüdrukuid astus Margarita Margaryan noormeeste ette ja õpetas neilegi tantsulist liikumist.
«See on lustakas ja maru, pärast tundi on lõbus tunne sees!» lausus saali ukse taga Juhani Lumera, kes oli kõige viimasena tundi jõudnud. «Muidu mängin saalihokit, aga see siin on teistmoodi. Algul oli raske, aga nüüd juba tasapisi tuleb. Hea õpetaja on!»
Tantsu levitab üheksa tudengit
Samasugused tantsulise liikumise tunnid on ka Jakobsoni ja Paalalinna gümnaasiumis ning Valuoja põhikoolis. Lapsi juhendavad üheksa Viljandi kultuuriakadeemia tantsu eriala tudengit, kes teevad säärasel moel oma erialapraktikat.
Kui varasematel aastatel on akadeemia üliõpilased pedagoogilist praktikat teinud eri Eesti huvikoolides, siis tänavu proovivad nad üldhariduskoolides tulevast aastast kehtima hakkavat õppekava.
Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tantsukunsti eriala õppejõu Anu Söödi sõnul näeb tuleva aasta sügisel rakenduv õppekava ette, et kehalise kasvatuse tundides tuleb lastele õpetada tantsulist liikumist.
Nagu Sööt ütles, oli varemgi ette nähtud, et koolide kehalise kasvatuse tundides õpetataks rütmikat, kuid õppekava koostades kutsus riiklik eksamikeskus kokku tantsuspetsialistide töörühma, et luua täiesti uus ja tänapäevase sisuga õpetus.
Viljandist kuulusid sellesse 14-liikmelisse töörühma Anu Sööt ja huvikooli tantsuõpetaja Eve Noormets.
Puudutab igas vanuses lapsi
Praeguseks juba kinnitatud tantsulise liikumise ainekavas on nii eesti kui seltskonnatantse. Suurt tähelepanu pööratakse loovtantsule.
«Nende tundide eesmärk on inimese kehalist liikumist mitmekesistada ning samas tantsukunsti propageerida,» seletas Sööt.
Tantsulise liikumise tunnid on ette nähtud esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni. Valminud on eraldi ainekava põhikoolile ja gümnaasiumiastmele, samuti põhikooli aineraamat õpetajatele. Gümnaasiumiosa õpetaja aineraamat on veel lõpetamata.
2011. aasta sügisel hakkavad nende plaanide järgi tööle kõigi Eesti koolide I, IV ja VII klassid ning edaspidi laienevad tunnid teistelegi.
Anu Sööt selgitas, et kava ei ole rangelt reglementeeritud. «Need on vaid raamid, mille sees jääb igale koolile väga suur otsustusõigus,» toonitas ta.
Et Anu Sööt kureerib kultuuriakadeemia tantsu eriala tudengite praktikat, tekkis tal mõte lasta üliõpilastel ainekava koolis läbi proovida. Koos Viljandi koolide kehalise kasvatuse õpetajatega koostatigi tudengitele praktikaplaan.
Esimesel õppeveerandil käisid üliõpilased koolides kehalise kasvatuse tunde vaatlemas. Teisel veerandil annavad nad juba ise tunde, jaanuaris tuleb aga aruandeseminar, kus tehakse koos mentorite ja juhendajatega praktikast kokkuvõtteid.
Eile tüdrukute tundi jälginud Viljandi maagümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Mai Naarits oli tantsulise liikumise suhtes hästi meelestatud.
«Seda on vaja nii tüdrukutele kui poistele,» sõnas ta. «See on ju kehakool ning õpetab koordinatsiooni, vastupidavust ja painduvust samamoodi nagu teisedki spordialad.»
ARVAMUS
Anu Sööt,
praktika kuraator
Kehalise kasvatuse tunnid on tavaliselt väga spordikesksed ega paku loovat tegevust. Meie eesmärk on õpilaste liikumisvõimalusi mitmekesistada. Tantsu kaudu on võimalik inimese keha palju arendada. Tants on ka sotsiaalne tegevus, milles on emotsionaalsust, paarilisega suhtlemist ja grupitööd.