Eesti töötukassa teenusejuht Arne Akk leiab, et ei ole mingit põhjust füüsilise või vaimse puudega inimest palkamata jätta, sest tema on tihtilugu täpsem ja lojaalsem töötegija kui teised.
Puudega inimesed on täpsemad ja lojaalsemad töötajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arne Akk, kui palju on Eestis puudega töötuid?
2009. aastal oli Eestis 118 000 puudega inimest, kellest umbes 34 000 olid tööealised ja soovisid tööd teha või juba töötasid.
Kui praegu on meil 67 000 töötut, siis puudega inimesed moodustavad sellest hulgast enam-vähem stabiilselt 3,5 protsenti. Minu meelest ei ole seda vähe ega palju ja see arv on juba aastaid sama.
Millest on see tingitud?
Kui puudega inimene on juba töökoha leidnud, ei lähe ta sealt nii kergesti ära kui terve inimene. Ta on lojaalne ja tööandjale truu. Puudega inimesed tahavad tegutseda. Põhjuseid, miks peaks palkama puudega inimesi, on palju. Lisaks lojaalsusele on nad ka püsivamad. Kui nad töö selgeks õpivad, on tõenäosus, et nad eksivad, üsna väike.
Meil on üks konkreetne näide. Inimene, kes ei tunne kella ega oska arvutada, sai töökoha. See oli rutiinne töö, aga ta oli ainus, kes tegi seda vigadeta. Tal oli vaja pakkida paelu ja naelu. Talle anti 11 naela, iga naela kohta oli üks pael, viimase otsa tuli kott. Siis ta seal pakendaski: iga naela kohta pael, kõik need kotti, kumm ümber ja korras. Süsteem tuli lihtsalt selgeks õpetada.
Mida peaks tööandja tegema, kui ta palkab puudega inimese?
Kõigepealt peaks hindama võimalust, kuidas inimene saab tööl käia. Tuleb üle vaadata tema liikumistee välisuksest töökohani. See on esimene asi.
Teine on tööülesanded. Kas inimene saab ülesannet täita, kui ta on näiteks ratastoolis? Kas ta saab seda teha tavalise laua taga? Kas ta vajab eritingimusi?
Mida tehakse siis, kui töötaja vajab eritingimusi?
Sellisel juhul vaatab meie juhtumikorraldaja või ekspert, kas oleks vaja abivahendit või tuleks töötingimusi inimesele kohandada. Kohandamise organiseerib tööandja ise, aga selle me hüvitame. Kui tööle saab töötu inimene, hüvitab töötukassa kohandamise puhul kulud sajaprotsendiliselt. Abivahend on töötukassa omand ja antakse tasuta kasutada töötamise ajaks.
Kui abi vajab juba töötav inimene, hüvitatakse 50 protsenti kuludest, aga mitte enam kui 50 000 krooni.
Milleks abivahendit paluda võib?
See on konkreetne ese konkreetsele inimesele kindla töö tegemiseks. See pole selleks, et tööle jõuda või niisama igapäevast elu elada.
Kõik oleneb aga konkreetsest juhtumist. Me ei saa öelda, et üht sorti juhtumite puhul maksame kindlasti hüvitist, teist sorti juhtumite puhul aga mitte kunagi. Inimene taotleb abivahendit ja siis me vaatame, kas ja mida tal vaja on.
Kas tööandjal poleks lihtsam puudega inimese palkamisest keelduda?
Kindlasti on lihtsam keelduda, kuigi tegelikult tuleb tööandjal harva puudega inimese palkamiseks lisakulutusi teha. Kui on võimalik, võiks võtta tööle just puudega inimese. Puude pärast ei tohiks inimest välistada.
Eestis puudega inimeste arv suureneb, mitte ei vähene ning kui tooted on nende jaoks disainitud, saavad nad neid ka paremini tarbida. Kui me kaasame puudega inimesed teenuste pakkumisse ja tootmisesse, ei pea asju nii palju ümber tegema.
Millised võimalused töötukassal puuetega inimeste tööleaitamiseks veel on?
Iseenesest aitavad sellele kaasa kõik meie pakutavad teenused alates töövahendusest kuni erandlike lahendusteni. Meil on koolitused ja teeme koostööd mittetulundusühingutega. Me teeme kõik, mis võimalik.
Puudega inimesed tööleminekuks meie abi eriti ei vajagi. Et enamik neist saab töövõimetuspensioni, on meie pakutavad hüved ja toetused piiratud. Pigem peaksidki selles osas kaasa aitama ettevõtjad ja tööandjad.