Nüüdistants möllab Koidu seltsimajas teatrihoovi etendusõhtul

Evelin Lagle
, tantsukriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Sirel tantsib Karolin Poska lavastuses «Ligament», mis jutustab inimese sotsiaalsest seotusest.
Kadri Sirel tantsib Karolin Poska lavastuses «Ligament», mis jutustab inimese sotsiaalsest seotusest. Foto: Erakogu

​Etenduskunst pressib Viljandis vägisi kultuuriakadeemia seinte vahelt välja ning seab end tasa ja targu sisse väärika kultuurilooga Koidu seltsimajja. 26. ja 27. novembril toob Teatrihoov seal publiku ette oma kaks esimest lavastust: noore koreograafi Karolin Poska debüütlavastuse «Ligament» ja Mai Söödi tantsulavastuse «Eremiidi tabamine».

Etendusõhtul kohtub värskelt julge enesekindlalt intrigeerivaga. Karolin Poska lõpetas äsja kultuuriakadeemia ja jätkab Viljandis vankumatult vabakutselise tantsukunstnikuna. Mai Sööt on juba kogenud vabakutseline etenduskunstnik, kes õppis interdistsiplinaarseid kunste ja maali ning katsetab oma töödes nüüdistantsu, teatri, kunsti ja performance’i mitmekülgsete väljendusvahenditega.

Karolin Poska lavastuse keskmes on idee inimese sotsiaalsest seotusest: me oleme omavahel seotud nagu luud ligamentidega; me oleme võrgustik, kus juhime varjatult(?) üksteise vabadust. Mai Sööt on oma lavastust ette valmistanud peaaegu aasta. Ta põgenes kiirest linnaelust ning rändas Indias, Soomes, Eesti metsades, ent kõige rohkem oma hinges. «Eremiidi tabamine» taastab eneseotsingute valu ja halli lootusetuse tunde, kuid ilma mingi kahetsuseta. Lavale jõuavad julged eksperimendid, kus taaskordne eneseületus tuletab meelde rännaku maguskibedust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles