Peaarhitekt ei saa olla kõigi sõber

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristi Kivestu

Olav Remmelkoorist, kes on kavandanud Viljandisse hulga ehitisi, kuhu on paljudel inimestel iga päev asja, sai novembri algul linna peaarhitekt. Ta on sõprade sõnul küll suhteliselt kinnine inimene, aga tal on alati oma arvamus, millele jääb kindlaks.

Oma arvamus oli Remmelkooril ka temast persooniloo kirjutamise kohta. Nimelt leidis ta, et seda ei peaks tegema. Kuid olgugi et esimese hooga oli ta tagasihoidlik ega näinud mingit vajadust oma elust leheveergudel pajatada, muutus ta põgusa vestluse arenedes avatumaks. Just siis, kui ta sai oma tööst kõnelda.

Tagantjärele tark olles oli muidugi rumal küsida, kuidas ta end uues ametis tunneb, sest ta teatas, et tunnetega pole siin mingit pistmist: linna peaarhitekt on lihtsalt üks amet, mille puhul tuleb ennast asjadega kurssi viia ja nendega tegelema hakata.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles