31. oktoobri Sakalas ilmunud Tiina Sarve lühiartikkel minu Marie Underi biograafia venekeelse tõlkeraamatu esitlusest Viljandi linnaraamatukogus tänavu 27. oktoobril kajastas kultuurisündmust üsna ühekülgselt, pealiskaudselt ning põhjendamatult negatiivse eelhoiakuga.
Kui end kultuuriajakirjanikuks pidav kirjainimene väidab, et minu «mammutmonograafia» on pälvinud põhjendatud kriitikat, oleksin sellega täiesti päri, aga ta jätab targu mainimata, et 2009. aastal ilmunud Underi-monograafia pälvis palju rohkem positiivset vastuvõttu: esmalt oli tegemist Turu ülikoolis edukalt kaitstud doktoritööga võrdleva kirjandusteaduse alal, teiseks nimetati teos 2010. aastal Eestis kahe kirjandusauhinna nominendiks, kolmandaks pälvis teos 2011. aastal Rootsis tegutseva Underi-Adsoni Fondi kirjanduspreemia.