31. oktoobri Sakalas ilmunud Tiina Sarve lühiartikkel minu Marie Underi biograafia venekeelse tõlkeraamatu esitlusest Viljandi linnaraamatukogus tänavu 27. oktoobril kajastas kultuurisündmust üsna ühekülgselt, pealiskaudselt ning põhjendamatult negatiivse eelhoiakuga.
Tellijale
Avalik kiri Sakalale esitlusega seoses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui end kultuuriajakirjanikuks pidav kirjainimene väidab, et minu «mammutmonograafia» on pälvinud põhjendatud kriitikat, oleksin sellega täiesti päri, aga ta jätab targu mainimata, et 2009. aastal ilmunud Underi-monograafia pälvis palju rohkem positiivset vastuvõttu: esmalt oli tegemist Turu ülikoolis edukalt kaitstud doktoritööga võrdleva kirjandusteaduse alal, teiseks nimetati teos 2010. aastal Eestis kahe kirjandusauhinna nominendiks, kolmandaks pälvis teos 2011. aastal Rootsis tegutseva Underi-Adsoni Fondi kirjanduspreemia.