Kas samm riigimetsa erastamise poole?

Rainer Vakra Foto: Toomas Tatar

RAHANDUSMINISTEERIUM on välja käinud idee muuta riigimetsa majandamise keskus (RMK) äriühinguks. Peaaegu kakskümmend aastat tagasi arutati samuti seda küsimust. Toona otsustati luua meie metsade hoidmise ja majandamise tarbeks riigi ainuke tulundusasutus, mitte äriühing. Miks? Sellepärast, et ligi kolmandikku Eesti pindalast, mida katab riigimets, otsustati võtta kui erandit, mitte lihtsalt riigile tulu toovat ettevõtet, nagu on näiteks Tallinna Sadam.

Kui muudame RMK äriühinguks, pole me kaitstud selle eest, et tema kaudu kaunistatakse tulevikus rehepapilikult riigieelarvet. Ja ajaloost õppides: ei pruugi minna kaua aega, kui järgmine minister tõstatab juba uue äriettevõtte erastamise kasulikkuse.

RMK-d luues võeti aluseks Põhjamaade mudel ja lähtuti Soome eeskujust. Tollal peeti tähtsaks, et mets on kogu Eesti rahva oma, ning leiti, et meie maa ja metsa võõra kätte sattumine tuleb välistada. Just seepärast välistati äriühingu vorm.