Kuidas rahvas töölissööklatest keldritesse kolis

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vikerkaare restorani esimese korruse baar 1980. aasta veebruaris.
Vikerkaare restorani esimese korruse baar 1980. aasta veebruaris. Foto: Endel Veliste

Kui 1960. ja 1970. aastatel koguneti Viljandi eri paigus, et tantsukingadele valu anda, siis järgmisel kümnendil kihas elu einelates ja kohvikutes. Üleminekuaja kooperatiivistumine tõi endaga kaasa aga ohtralt keldribaare, kus sooja õlle vahele välkusid rusikad ja relvadki.

Märgilise tähtsusega aegu tuletasid meelde Toomas Mädamürk, Kalle Mitt, Toomas Viigand ja Tõnu Kaasik.

Et mingist kõrtsikultuurist kaheksakümnendate alguses veel rääkida ei saanud, käis rohkem või vähem avalik napsitamine töölissööklates. Omad kindlad staabid olid välja kujunenud nii KEK-i, EPT kui autobaasi meestel. Rahvasuus kutsutud seda isegi Bermuda kolmnurgaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles