Kust tuleb Karksi õlu? Igatahes mitte Karksist

Rannar Raba
, Sakala vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karksi Eripruuli plekkpurgil olev kiri annab lühidalt teada, et selle õlle turustaja on Mulgimaa aktsiaselts Karme. Kus on märjuke pruulitud, jääb joojale saladuseks.
Karksi Eripruuli plekkpurgil olev kiri annab lühidalt teada, et selle õlle turustaja on Mulgimaa aktsiaselts Karme. Kus on märjuke pruulitud, jääb joojale saladuseks. Foto: Marko Saarm / Sakala

Küllap on nii mõndagi viljandimaalasest õllesõpra kannustanud poeriiulilt Karksi õlut haarama soov saada keelekastet just kodukandis valmistatud märjukesest. Paraku ei pruugi etiketil seisval kohanimel olla toote päritoluga märkimisväärset pistmist.

Telesarjade stsenarist ja õllepurkide koguja Gert Kiiler nendib kahetsusega, et viimastel aastatel on kauplustesse siginenud aina enam selliseid jooke, mille päritolukohta ei olegi ostjal võimalik pikema uurimistööta kindlaks teha. Kusjuures see tendents ei puuduta sugugi üksnes suuri üleilmselt tuntud tootjaid, kelle puhul tundub loogiline, et osa nende kaubast on tehtud emamaast kaugel mõnes partnertehases. Sama segased lood on väiksemat sorti tootjatega.

Probleemi allikas on valitsuse määrus, mis kannab kuiva pealkirja «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded». Selle kohaselt peab olema pakendile märgitud tootja nimi ja asukohariik või müüja nimi ja aadress, aga mitte täpne tootmiskoht. Seega on eestimaisel ettevõttel tahtmise korral võimalik kahtlust äratamata müüa oma kaubamärgi all välismaal valmistatud alkoholi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles