Viljandimaa jahimehed võivad käesoleval jahihooajal küttida kuus hunti ja 16 ilvest. Äsja lõppenud karujahil kasutasid nad ära mõlemad load.
Viljandimaa kütid võivad tänavu lasta üle kahekümne suurkiskja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti metsanduse peaspetsialisti Jaan Ärmuse sõnul algas hundijaht 1. novembril, ilvesejaht läheb aga käima 1. detsembril. Mõlemaid suurkiskjaid võib lasta veebruari lõpuni. Küttimiskvoot vaadatakse uuesti üle jaanuari algul ning kui vaja, saab 15. jaanuarini taotleda lisalubasid.
Kogu Eestis on tänavu esialgu lubatud lasta 85 hunti, mis on veidi vähem kui eelmisel hooajal. Siis kütiti koos lisalubadega Eestis 108 hunti, neist viis Viljandimaal.
«Eks nüüd jahtide käigus selgu, kui palju on hundipesakondi juurde tekkinud,» selgitas Jaan Ärmus. «Samuti mängivad siin rolli kahjustuste kajastamise aktid: kui neid on palju, saab samuti lube juurde taotleda.»
Keskkonnateabe keskuse kiskjate seire spetsialistile Marko Kübarsepale on tänavu Viljandimaalt teatatud paarist huntide ründeretkest, milles lambad on pidanud eluga hüvasti jätma.
«Lammastel on karjaaiad ümber küll, aga ainult selleks, et nad sõiduteele ei läheks või kellegi põlluvilju sööma ei pääseks,» tõdes Kübarsepp. «Selle peale pole tavaliselt mõeldud, et aed peaks ka suurkiskjad eemal hoidma.»
Peale metsikute kiskjate ihuvad lammastele hammast ka koerad.
Spetsialist lisas, et Viljandimaal on hundid viimastel aastatel üsna vähe kahju teinud, sest siin pole neil sobivaid elupaiku. Hallivatimehi liigub vaid maakonna äärealadel: lõunapiiril ning Soomaa ja Alam-Pedjaga piirnevates metsades. Rohkem muret on kiskjad tänavu tekitanud Järva- ja Raplamaal.
Ilveseid on palju
Peatselt algavaks ilvesejahiks on Jaan Ärmuse sõnul Eestis välja antud 180 luba. Neist 16 tuli Viljandimaale.
Keskkonnateabe keskuse andmete põhjal selgub, et metsakiisusid võib tänavu küttida umbes sama palju kui eelmisel jahihooajal, mil neid kogu Eestis lasti 184 ja Viljandimaal 12. Seejuures tuleb tähele panna, et 2009. aasta näitaja oli viimase kümne aasta kõrgeim.
Jaan Ärmus selgitas, et suurt ilveseküttimise limiiti seades tahetakse säästa kehvas olukorras metskitsede asurkonda.
«Et eelmine talv oli metskitsedele väga raske ja nende looduslik suremus oli suur, soovitakse neid jahtivate ilveste arvukust vähendada,» kõneles ta.
Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuht Ulvi Lomp tõdes, et küttide hinnangul on maakonnas ilveseid palju. «Metskitsi on meil aga väga väheks jäänud ja mitu jahiseltsi on lõpetanud nende küttimise,» nentis ta. «Viiratsis nägi üks talunik, kuidas ilves oli toidupuuduses juba kährikute kallale asunud.»
Keskkonnateabe keskuse spetsialistide hinnangul hakkabki ilves lähiaastatel tõenäoliselt kasutama teisi saakliike, näiteks kobrast, rebast ja kährikut.
Karud saadi kätte
Karujaht on selleks aastaks lõppenud, see kestis 1. augustist oktoobri lõpuni. Kogu Eesti jahimehed võisid küttida 60 karu, kuid said kätte 57. «Küttimata jäi kolm karu: üks Põlvamaal ja kaks Järvamaal,» täpsustas Jaan Ärmus.
Viljandimaa jahimeestel oli luba lasta kaks mesikäppa ning need saadi ka kätte: üks Tääksis ja teine Leies.
Leie jahimeeste seltsi esimehe Kalevi Kauri sõnul langes sealsete küttide saagiks ilma poegadeta emakaru, kes võis esialgsel hinnangul olla lausa 15-aastane. Täpne vanus selgub pärast loomalt võetud proovide analüüsimist.
Kalevi Kaur kinnitas, et tegemist ei olnud loomade turvakodus üles kasvanud karupojaga, kes käis koos kaaslastega Tartu maantee ääres inimestele poseerimas.
«Nii väikseid karusid ükski jahimees ei lase,» selgitas ta. «See kõrvanumbriga mõmmik lonkis siin veel sügisel ringi. Teda nähti Meleski, Lätkalu ja Lalsi küla vahel. Praegu valmistub ta ilmselt juba talveunne jääma.»
ARVAMUS
Tõnu Aavasalu,
Vanaõue puhkekeskuse omanik
Meie lambakarja ründasid hundid 30. juulil ja 1. augustil. Nad murdsid 23 lammast ja paar looma suri hiljem vigastustesse.
Vanaõue lambakoppel piirneb ühest küljest jõega ja teistest külgedest kaitseb seda elektrikarjus. Hundid ujusid üle jõe ja viisid mõne lamba isegi teisele kaldale. Ekspertiisi teinud spetsialist leidis, et seal pidi tegutsema päris suur kari.
Varem meid hundid kimbutanud ei ole ja seepärast mõtlesime algul, et see on külakoera töö. Elame ise saja meetri kaugusel laudast.
Esitasin kahjude kompenseerimiseks taotluse, aga kahjuks ei ole ma oma kirjadele saanud seni mitte ühtegi vastust.
Muidugi peaksime jõega piirneva ala aiaga kaitsma, kuid ega see nii lihtne olegi. Mõtlema pani see juhtum aga kindlasti. Pilt, mis järgmisel päeval avanes, oli õudne.