Ajutine triibik kükitas peatänaval rahumeeli ligi pool sajandit

Margus Haav
, kultuuritoimetuse toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu tänav seitsmekümnendatel aastatel. Pilt nagu kaader mõnest Andrei Tarkovski eriti depressiivsest filmist. Tänavad seevastu olid inimesi täis.
Tartu tänav seitsmekümnendatel aastatel. Pilt nagu kaader mõnest Andrei Tarkovski eriti depressiivsest filmist. Tänavad seevastu olid inimesi täis. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

Üle 40 aasta Viljandis Tartu tänaval seisnud putkast pole selle loo ilmumise ajaks ilmselt enam midagi alles peale mälestuste, hunniku vanaraua ja paari rõõmsa­triibulise lauajupi.

Mälestusi on aga üksjagu. See on ka arusaadav – paiknes ju kunagisest klaaspaviljonist kummaliseks ärihooneks ümber ehitatud pentsik putka otse linna südames. Mingil hetkel omandas see isegi veidi kaheldava väärtusega sümboli staatuse.

Kaheksa aastat tagasi rahvuslikus stiilis triibuliseks võõbatud ehitise fotosid kasutasid arhitektid, illustreerimaks linnaplaneerimise negatiivset poolt. Viljandi enda arhitektid katsusid sellest möödudes pilgu teisele poole pöörata. Ning turistid ei pruukinud jõuda lossimägedesse ja järve äärde, aga triibikputkast läksid nad küllap veidi imestades enam-vähem kindlasti mööda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles