Saarepeedi ja Tarvastu sõlmivad prügiveo lepingu

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu veab Kõos, Võhmas, Suure-Jaanis, Saarepeedil ja Tarvastus prügi aktsiaselts Veolia Keskkonnateenused. Märtsikuus jätkab seda ühishankel parima pakkumise teinud firma, juhul kui käimasolevat hanget vaidlustama ei hakata.
Praegu veab Kõos, Võhmas, Suure-Jaanis, Saarepeedil ja Tarvastus prügi aktsiaselts Veolia Keskkonnateenused. Märtsikuus jätkab seda ühishankel parima pakkumise teinud firma, juhul kui käimasolevat hanget vaidlustama ei hakata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Märtsikuust peab prügiveoleping olema igal Saarepeedi ja Tarvastu valla majapidamisel. Ka nendel, kelle prügikotid on seni avalikesse konteineritesse rännanud.


Tänavu ühinesid Tarvastu ja Saarepeedi vald Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega, mille liikmed olid juba varem Võhma linn ning Kõo ja Suure-Jaani vald. Äsja kuulutas Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus välja hanke, mille abil loodab 1. märtsiks leida Viljandimaa piirkonna viiele omavalitsusele ühise prügivedaja.

Praegu veab Kõos, Võhmas ja Suure-Jaanis ühise hanke kohaselt prügi aktsiaselts Veolia Keskkonnateenused. Sama firma on seda teinud ka Tarvastus ja Saarepeedil, ent ilma ühishanketa.

Tarvastu valla majandusnõunik Rein Anton lausus, et märtsi algusest peab igal majapidamisel olema prügikast. Lepinguid sõlmides tema sõnutsi pilli lõhki ei aeta ning nende juures, kellel jäätmeid tekib vähem, hakkab ka prügiauto käima harvem.

«Kindlasti ei hakka me muretsema vedaja tulude ja kasumi pärast, vaid proovime olla paindlikud ja teha sellised lepingud, mis inimesi rahuldavad,» kõneles ta. «Maakohas ei saada keegi näiteks pappi tagasi, sest kõigil on ju ahjud ja pliidid, aga mingeid jäätmeid tekib ikka igaühel.»

Majandusnõunik nentis, et osa inimesi võib kohustusliku lepingu vastu protestima hakata. «Juba praegu on mõni öelnud, et temal ei tekigi prügi ja prügikasti pole vaja,» rääkis ta. «Aga kui uurida, kuhu ta prügi paneb, siis selgub, et kooli juurde või näiteks kalmistu prügikastidesse. See olukord peaks nüüd lahenema.»

Nõuniku sõnutsi on muudatuse eesmärk see, et igal eluasemel oleks kehtiv leping ning iga pere ja leibkond suudaks tõestada, et tema prügi on kontrolli all.

Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse tegevjuht Arvo Rosimannus märkis, et praegu maksab mõni Saarepeedi majapidamine prügiveo eest kuni kolm korda rohkem kui Viljandis, kus on korraldatud jäätmevedu. Piirkonna ühise hanke puhul peaks hind märksa väiksemaks kujunema.

Saarepeedi valla majandusnõunik Maire Palutaja ütles, et jäätmeseadus kohustab vedu korraldama neid omavalitsusi, kus on vähemalt 1500 elanikku. Et Saarepeedi vallal on rahvastikuregistri järgi 1234 elanikku, siis talle see nõue ei laiene.

«Tegelik elu sunnib siiski vedu korraldama, sest vedaja rakendab piirkonnas vabaturu hinda,» lausus Palutaja. «Väikse vallana ei ole me omaette hanget korraldades konkurentsivõimeline, sellepärast saigi teoks liitumine Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles