Mõisaküla pole seniajani Euroopa Liidu toetusi näinud

Karl-Eduard Salumäe
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõisaküla linnapea Ervin Tambergi sõnul kaalus ta Euroopa Liidu fondidest raha taotlemist vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitust kavandades. Lõpuks küsiti ja saadi toetust hoopis keskkonnainvesteeringute keskuselt. Pilt on tehtud mullu novembris, kui valmis oli saanud kolmas, 1,2 kilomeetri pikkune torustikujupp.
Mõisaküla linnapea Ervin Tambergi sõnul kaalus ta Euroopa Liidu fondidest raha taotlemist vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitust kavandades. Lõpuks küsiti ja saadi toetust hoopis keskkonnainvesteeringute keskuselt. Pilt on tehtud mullu novembris, kui valmis oli saanud kolmas, 1,2 kilomeetri pikkune torustikujupp. Foto: Marko Saarm / Sakala

Eestis on 20 linna või valda, mis pole saanud Euroopa Liidu fondidest toetust. Viljandimaa ainus selline omavalitsus on Mõisaküla linn ja selle pea Ervin Tambergi sõnul polegi seal nii suuri objekte, mille puhul Eesti riigi toetustest ei piisaks.

Eelmisel neljapäeval ilmus Sakalas riigihalduse ministri Arto Aasa arvamuslugu «Samm tugevamate omavalitsusteni», milles ta selgitas omavalitsusreformi sihte. Ministri ütlemist mööda ei ole reformi eesmärk linnade ja valdade liitmine, ent see võib paljudel juhtudel osutuda möödapääsmatuks vahendiks, millega omavalitsuste võimekust suurendada. Aas kirjutas, et omavalitsuste roll kohaliku elu korraldamises peab kasvama ning et Eestis on liiga palju omavalitsusi, kelle toimetulek sõltub täielikult riigi abist.

«Meil on omavalitsusi, kes pole 11 aasta jooksul saanud ühtegi Euroopa Liidu fondide investeeringut, sest nad ei suuda kirjutada projektitaotlusi, rääkimata omafinantseeringu tagamise võimalusest,» märkis Arto Aas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles