Kartul ja porgand kosusid kaalukaks

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kartul poseeris piltnikule päev pärast ülesvõtmist.
Kartul poseeris piltnikule päev pärast ülesvõtmist. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vana-Võidu peenramaal kasvas kartul 666 grammi raskuseks, mis on asjatundja hinnangul märkimisväärne, kuid siiski mitte haruldane. Muljet avaldas ka toekas porgand.

Suure kartuli maapõuest välja õngitsenud Maret Järvesoo ütles, et teised pühapäeval üles võetud mugulad olid samuti suured, kuid kõnealusele isendile konkurentsi pakkuda ei suutnud.

«Võtsime kartulit käsitsi konksu abil. Läks õnneks, et seda suurde kartulisse sisse ei löönud,» lausus ta.

Järvesoo sõnul käis ta koos emaga kartulivagusid mõne korra suvel muldamas ja rohimas ning kartulimardikaid noppimas. Väetist ei pandud ning juua ammutasid taimed ainult vihmaveest. Sõnnikut oli viimati toitaineks viidud viis või enamgi aastat tagasi.

Üks üllatus ootas Järvesood ees veel porgandipeenras. Nimelt sai ta kätte porgandi, mis kaalus 585 grammi. Selle üleskaevamiseks oli vaja väikest labidat.

«Porganditaimed kasvasid loori all, sest nõnda on ema mind õpetanud porgandikärbseid vältima,» lausus ta. «Muud hoolitsust peale rohimise porgandid ei saanud.»

Järvesoo lisas, et tema pole varem nii suurt porgandit ja kartulit näinud.

Sakala fotograaf pildistas kartulit järgmisel päeval ja kaalus selle ka ise üle: tolleks ajaks oli mugul jäänud 7 grammi kergemaks või näitasid kaalud pisut erinevalt.

Porgand jõudis vahepeal ära käia Tallinnas, kuhu Maret Järvesoo poeg oli selle söömiseks kaasa võtnud. Piltniku palvel reisis porgand tagasi Viljandimaale fotosessioonile. Juurikas läbis ka korduskaalumise: mõne päeva jooksul oli see jõudnud kõhnuda 16 grammi.

Senised äärmused

Jõgevamaal Palamusel tuleb järgmisel laupäeval 18. Paunvere väljanäitus, kuhu tavapäraselt tuuakse pilkupüüdvaid aia- ja põllusaadusi. Korraldaja Helgi Kaeval uuris järele, et kõige raskem porgand on kaalunud 780 grammi ja see oli näitusel üle-eelmisel aastal.

«Enamasti on näituseporgandid olnud vigurliku kujuga, kartulid samuti. Kaal on jäänud mõnesaja grammi juurde,» lisas ta.

Üle kolmekümne aasta kartulikasvatusega seotud olnud Eesti taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel ütles, et igal aastal kartulid väga suuri mugulaid ei anna.

«Seda juhtub siis, kui kasvutingimused soosivad suhteliselt väikese mugulate arvu moodustamist ja hiljem nende kõva kosumist,» lausus ta. «Ehkki ka 600 grammi piiri ületavaid kartuleid ei leia igal aastal, esineb nii suuri mugulaid siiski üsna sageli.»

Hiljuti andis ajaleht Lääne Elu teada kartulimugulast, mis kaalus 750 grammi.

«Mina julgeksin eriliseks nimetada kartulimugulat, mis kaalub üle kilo,» märkis Koppel. «Selliseid isendeid leidub umbes kord viie aasta jooksul või veelgi harvem.»

Milline võiks olla Eesti kõige kaalukam kartulimugul, selle kohta Koppelil andmeid pole.

«Küll meenub mulle, et kunagi aastaid tagasi kasvas kuskil 1400 grammi kaaluv mugul,» lausus ta. «Ajakirjandusest on leida ka infot 1933. aastal Läänemaal kasvanud 1999-grammisest kartulimugulast. Maailmarekord on Guinnessi rekordiraamatu andmeil 4980 grammi, mis fikseeriti 2011. aastal Suurbritannias.»

Kuidas suureks saada?

Kui keegi tahab eesmärgipäraselt hästi kaalukat kartulit kasvatada, siis mida talle soovitada?

Mati Koppel nentis, et osa kartulisorte on tuntud suuremate mugulate poolest, need on näiteks Jõgeval aretatud «Sarme», Hollandi sort «Agria» ja Ameerika «Russet Burbank».

«Valige mõni neist sortidest ja pange mugulad viljakasse mulda,» rääkis ta. «Kasvuperioodil proovige taimelt eemaldada liigsed mugulad ning jätke alles ainult paar suuremat. Väetage kartulit korralikult, kastke ning kaitske kartuli-lehemädaniku ja muude kahjustajate eest.»

Kui kõik hästi läheb, võib sügiseks nõnda suur mugul kasvada, kuid samas ei pruugi see õnnestuda. Niisamuti pole garantiid, et mulda pandud hiidmugul annaks samaväärseid järglasi.

Kes aga eelistab suurusele hoopis väiksust, siis näiteks Eesti kõige väiksemaid kartulimugulaid kasvatab Koppeli andmeil vana sort «Väike verev». Need kaaluvad tavaliselt 20–30, suuremad umbes 50 grammi.

Mis eri suuruses kartulite maitseomadustesse puutub, siis Koppeli hinnangul mekivad väiksemad mugulad paremini.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles