Amet vaeb kiiruskaamerate juurde lisamärkide panekut

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Suvel paljudele Tallinna—Tartu maanteel sõitnud autojuhtidele peavalu teinud küsimus, kas kiiruskaamerast mööduval lõigul on lubatud sõita 90 või 100 kilomeetrit tunnis, võib järgmisel suvel saada osalise lahenduse, sest maanteeamet kaalub lisamärkide paigaldamist.


Septembri algul kirjutas ettevõtja Tauno Tuula «Sakala» arvamusküljel, et kuna  100 kilomeetrit tunnis sõita lubavad märgid seisavad sageli kiiruskaameratest kaugel, ei suuda juhid meeles pidada, kas nad on kiiruskaamerale liginedes veel selle mõjualas.

Seetõttu võtavad paljud liiklejad kaamerate juures igaks juhuks hoo maha ja sõidavad neist mööda 90-kilomeetrise tunnikiirusega, mis segab sujuvat liiklust, teised võivad aga heauskselt 100-ga läbi 90-ne tsooni kihutada.

Paar kilomeetrit peab meeles pidama

Märgid, mis lubavad sõita üle 90 kilomeetri tunnis, on selleks aastaks teedelt kokku korjatud, kuid tuleva aasta mais pannakse need paljudes kohtades taas üles. Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Paini sõnul võidakse lisamärke seada viie kiiruskaamera lähedusse, kuid kõikjale pole neid mõtet panna.

Paini ütlemist mööda ei ole rohkem kiiruspiirangu märke tarvis nendesse kohtadesse, kus sõita võib 90 kilomeetrit tunnis, sest vastasel korral tekiks juhil küsimus, kui palju sinnamaale lubatud oli. Samuti ei kavanda maanteeamet lisamärke nende kaamerate juurde, millest eelmine märk on vähemalt 2,5 kilomeetri kaugusel.

«Märki («Suurim kiirus» — toim) korratakse üldjuhul pärast lõikumist riigimaanteega, kuid mitte harvem kui viie kilomeetri tagant,» tsiteeris Pain teede- ja sideministri määrust.

Liiga palju infot pole samuti hea

Eesti tuntuim liiklusküsimustele spetsialiseerunud jurist Indrek Sirk pidas kaamerate juurde meeldetuletusmärkide paigutamist heaks ideeks, kuid tõdes, et see muudab teeäärse pildi kirjumaks ja võib tekitada infomüra.

«Inimesel tekib küsimus, kas ta seni oli siis mingis muus alas,» hoiatas Sirk.

Teema tõstataja Tauno Tuula ütles maanteeameti lisamärkide kavast kuuldes, et tal on siiralt hea meel, kui asi korda saab.

«Järgmiseks võiks maanteeamet vaadata veokite sõidukiiruse piirangut, sest kui nemad peavad endiselt 90-ga sõitma ja sõiduautod võivad sõita 100-ga, tekitavad möödasõidud väga ohtlikke olukordi,» sõnas ta.

KAAMERAD

Maanteeamet kaalub lisamärke Tallinna—Tartu maantee kiiruskaamerate juurde, mis asuvad

• Tallinna—Tartu sõidusuuna 66,5. kilomeetril (sel suvel oli lähim 100 kilomeetrit tunnis lubav märk 4 kilomeetrit enne kiiruskaamerat)

• Tallinna—Tartu sõidusuuna 100,3. kilomeetril (4 kilomeetrit)

• Tartu—Tallinna sõidusuuna 100,9. kilomeetril (5 kilomeetrit)

• Tartu—Tallinna sõidusuuna 73,4. kilomeetril (3 kilomeetrit)

• Tartu—Tallinna sõidusuuna 67,9. kilomeetril (150 meetrit pärast kiiruskaamerat).

Allikas: Aare Pain

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles