Võta metsa kaasa telefon ja vile

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telefon ja tikud võiksid olla vettpidavas kotikeses, sest kui seeneline või marjuline juhtub vette kukkuma või vihma sajab, jäävad need kuivaks. Tikkudega saab tuld teha, telefonil peab aga esmalt olema aku täis laetud. Hädaabinumbrile helistanud inimese asukoha saab fikseerida ning siis on tähtis, et too ringiratast jooksma ei hakkaks. Nutitelefonidel on GPS-seade, mille järgi on võimalik asukoht paika panna või kodu üles otsida.
Telefon ja tikud võiksid olla vettpidavas kotikeses, sest kui seeneline või marjuline juhtub vette kukkuma või vihma sajab, jäävad need kuivaks. Tikkudega saab tuld teha, telefonil peab aga esmalt olema aku täis laetud. Hädaabinumbrile helistanud inimese asukoha saab fikseerida ning siis on tähtis, et too ringiratast jooksma ei hakkaks. Nutitelefonidel on GPS-seade, mille järgi on võimalik asukoht paika panna või kodu üles otsida. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vististi on lihtsaim lülitada laetud mobiiltelefonis sisse internet, avada GPS ning leida sealt auto asukohana märgitud kodupunkt. Igatahes ei aita metsa eksinut kunagine tarkusetera, et sammal kasvab puu põhjapoolsel küljel.

Sambla kasvamine sõltub suuresti niiskusest, nagu oli näha ka Karksi lähedal asuvas metsas: okaspuude tüved olid ringiratast ühtmoodi samblased.

Kui Kaitseliidu Karksi malevkonna teavituspealik Ants Kalam oli kompassi abiga põhjasuuna kindlaks määranud, võis lehtpuutüve sellelt küljelt küll rohkem sammalt leida, kuid selle järgi orienteerumine oleks ikkagi ehku peale väljaminekut tähendanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles