Festival tekitab külalistes omapäraseid mõtteid

Elisabeth Kungla
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansambel POSÕ ehitas endale käru, millega vajadusel tavaari ühest punktist teise sõidutada.
Ansambel POSÕ ehitas endale käru, millega vajadusel tavaari ühest punktist teise sõidutada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui neljapäeva õhtupoolikul paistsid pealinnast Viljandisse saabunud bussid õnnetult inimtühjad ja bussijaama parklas oli vaid mõni üksik seikleja, kes endasuurust seljakotti autost välja tiris, siis eile keskpäevaks hakkas folk juba ilmet võtma.

Ööl vastu eilset kesklinnas jalutades oli õhus tunda ootust ja samas teadmatusest tulenevat põnevust, missuguseks kujuneb 23. aastat korraldatav Viljandi pärimusmuusika festival.

Istusime pealinnast tulnud sõpradega Tegelaste Toa terrassil, kui korraga haaras selle servast kinni tundmatu käsi. Üllatusi võib küll alati ette tulla, aga mõni neist on folgile kummalisel kombel nii iseloomulik, et peale õlakehituse mingisugust muud reaktsiooni polegi tarvis. Nii ka selle noormehe puhul, kes otsustas üle terrassiserva ronides jalavaeva vähendada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles