Hukatud sigadest saab biodiislit

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gaas lasti Paugo talu sigalasse aktsiaseltsi Eesti AGA veoki tsisternist. Loomade kohapeal hukkamine oli kõige kiirem ja efektiivsem lahendus.
Gaas lasti Paugo talu sigalasse aktsiaseltsi Eesti AGA veoki tsisternist. Loomade kohapeal hukkamine oli kõige kiirem ja efektiivsem lahendus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna sõidab Viljandimaale loomsete jäätmete käitlemise ettevõtte Vireen veok ja viib kahes laudas tapetud sead hävitamiseks Lääne-Virumaa tehasesse.

Viljandimaa veterinaarkeskuse ja aktsiaseltsi Eesti AGA ühistööna hukati eile Paugo ja Lohu talu farmis kokku üle poole tuhande sea. Kummaski laudas oli osa loomi juba mitu päeva varem Aafrika katku surnud. Paugo talu laudas oli arvel 355 ning Lohu talus 191 siga.

Nagu rääkis veterinaarkeskuse juhataja Terje Oper, alustati Paugo talus hukkamiseks vajalikke töid eile kella kümne paiku hommikul ning gaasi voogas lauta enam kui tunni aja vältel.

«Jään vastuse võlgu, kui ruttu sead surid,» lausus ta.

Selles, et kõik loomad on hukatud, veendusid viis veterinaarkeskuse spetsialisti lauda akendest sisse vaadates. Enne kella kaht oli veendumus kindel ning lauta sisenesid päästeameti töötajad, et tuulutamiseks aknad ja uksed avada.

Selleks, et sõidukid ratastega nakkust laiali ei kannaks, oli veterinaaramet lauda juurde pannud desomatid ehk desinfitseeriva ainega üle piserdatud katted.

Edasi sõitsid veterinaarkeskuse töötajad, gaasiauto ja päästjad Lohu tallu, kus kordus sama stsenaarium.

Aktsiaseltsi Eesti AGA tegevjuht Andrus Laur ütles, et tsistern mahutas 20 tonni süsihappegaasi. Kui esimeses laudas oli töö tehtud, märkis ta, et seal kulus süsihappegaasi umbes kolm tonni. Viimati läks Eesti AGA samasugust abi tarvis kaheksa aastat tagasi, kui linnugripi tõttu tuli hukata kodulinde.

Riikliku äriühingu, aktsiaseltsi Vireen juhataja Rait Persidski teatel kogub kahest Viljandimaa farmist sigade surnukehad korraga kokku ja viib ära üks veok.

Ta rääkis, et Lääne-Virumaal asuvas Vireeni tehases ühtki loomakorjust ei põletata. Loomsed jäänused purustatakse massiks, mis läheb steriliseerimiskatlasse, kus see kuuma auru ja rõhu all steriliseeritakse. Alles jäävad lihakondijahu, mida kasutatakse kütmiseks, ja tehniline rasv, millest saab valmistada biodiislit.

Jaanuaris jõudis Eestisse mobiilne seapõleti, mis on samuti mõeldud Aafrika seakatku ohvriks langenud kodusigade hävitamiseks ja seda just kohapeal. Seni pole seda kasutatud.

Persidski sõnul otsustas veterinaar- ja toiduamet, et sedapuhku pole siiski mõttekas seapõletiga kohale sõita. Ta nentis, et praegune lahendus sead kohapeal hukata ja siis Vireeni tehasesse viia on kokkuvõttes kiirem ja efektiivsem.

Persidski lisas, et seapõleti oleks otstarbekam juhul, kui tegu oleks ühe nakkuskolde ja suurema arvu sigadega. Praegu oli kaks kollet Viljandi- ja üks Valgamaal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles