Eelmisel nädalavahetusel Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisusse valitud riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ei välista, et mõne aja pärast saab Eesti avalikkus näha paremkonservatiivsel poliitilisel tiival erakondade ühinemist.
Helir-Valdor Seeder põdurast IRL-ist: erakond pole eesmärk omaette
12. juuni 2015, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRL-i olukord paistab praegu olevat kehvem kui kunagi varem. Kevadised riigikogu valimised läksid halvasti ja populaarsusküsitlused näitavad, et teie toetajaskond aina kahaneb. Tagatipuks raputas hiljuti avalikkust teade, et Pärnus värvati erakonda juhtorganite valimiste kallutamiseks terve trobikond kriminaalkurjategijaid. Seda kõike kokku pannes tekib paratamatult küsimus, kas see ei ole mitte IRL-i luigelaul. Helir-Valdor Seeder, kui suureks teie oma erakonna probleeme hindate?
See, et mingi osa meie liikmetest on tegelnud enne suurkogu kampaania korras juhuslike liikmete toomisega erakonda eesmärgiga kallutada valimistulemusi, on kahtlemata taunitav. Samas ärgem unustagem, et neid inimesi on väga vähe, ehk viis kuni kümme kümnest tuhandest. Ma loodan siiralt, et see on tõrvatilk meepotis.
Aukohtu töö on nüüd nii kiiresti kui võimalik tõde välja selgitada. Selle põhjal saab eestseisus järgmised otsused langetada.
See on niigi selge, et kõik süüdlased, kes veel õnnestub tuvastada, tuleb erakonnast välja arvata. Aga veelgi tähtsam on põhikirja ning andmete kontrollimise korra muutmine nii, et edaspidi liikmete vastuvõtmisega säärast ohtu ei kaasneks.
Kas äsjane skandaal pole mitte pisiasi võrreldes üldise allakäiguga, mis teid on tabanud? Seis oli halb juba varem. Ühelt poolt näib, et te ei mõju enam valijatele ahvatlevana, ning teiselt poolt toimetavad teiega samas nišis üsna agressiivselt Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Vabaerakond.
Ma näen seda sama moodi, aga kaugeltki mitte nii traagiliselt. Mulle on maailmavaade kõige olulisem. Erakond on lõpuks siiski vaid vahend, mitte eesmärk. Erakond on tööriist. Jah, tööriist peab korras olema ning selle eest tuleb hoolitseda, aga sellest ei tohi saada omaette eesmärk.
Vabaerakond ei ole küll otsesõnu deklareerinud, et ta on rahvuslik-konservatiivne, aga kui me vaatame tema valijaid, tema hoiakuid ja sedagi, et seal on hulk IRL-i endisi liikmeid, tuleb tunnistada, et ta on kahtlemata meiega sarnane. Ka EKRE valijate ja liikmete hulgas on väga palju rahvuslik-konservatiivse hoiakuga inimesi. Kui liidame nüüd nende kahe valimistulemuse IRL-i omaga, ilmneb, et maailmavaatele tervikuna on Eestis toetus selgelt kasvanud. Selle üle tunnen ma rõõmu.
Mina olen üle elanud mitu erakondade ühinemist ja ma ei välista, et tulevikus võib neid veel tulla. Just nimelt rahvuslik-konservatiivse maailmavaate tiival. Esialgu ootan ennekõike seda, et ühtviisi mõtlevad inimesed, kes kuuluvad eri erakondadesse, oleksid valmis head koostööd tegema, hoolimata sellest, et üks on koalitsioonis ja kaks opositsioonis. Maailmavaatepõhine koostöö peab paranema.
Kes on süüdi selles, et IRL valimistel põrus?
Kui erakond, kel oli eelmises parlamendis 23 kohta, on nüüd esindatud 14 kohaga, siis see on vaieldamatult suur kaotus. Teiselt poolt häirib mind, et EKRE-t ja Vabaerakonda esitletakse praegu suurte võitjate ning meid põrujatena. Meil on siiski üksinda nii suur mandaat kui eelnimetatud parteidel kahe peale kokku. See on jälle koht, kus ma tahan öelda, et olukorda pole põhjust üle dramatiseerida.
Nõrgal valimistulemusel oli mitu põhjust. Esiteks oli meie valimiskampaania sõnum toetatud liiga kitsale ringile isikutele. Meil on väga pikk poliitikute pink, aga me tõstsime neist esile ainult paari-kolme. Näiteks valimised võitnud Reformierakond rõhus palju rohkem piirkondlikele kandidaatidele ning püüdis end näidata tõhusa meeskonnana.
Teiseks IRL keskendus oma valimiskampaanias ühekordsetele majanduslikele olmeteemadele ning kaugenes väärtuspõhistest hoiakutest, mis olid omased just Isamaaliidule. Me rääkisime liiga vähe eesti keelest, kultuurist, kodakondsusest, demograafiast, julgeolekust ja välispoliitikast. Arvasime, et inimesed saavad iseenesest aru, et need teemad käivad lahutamatult meiega kaasas. Aga ei saa. Peame nende juurde tagasi tulema.
Mismoodi te kavatsete seda teha, kui vahepeal on EKRE ja Vabaerakond need teemad kaaperdanud?
See pole katastroof. See, kui meie põhiteemasid väärtustavad ka teised, tähendab kokkuvõttes suuremat jõudu. Kordan: minu silmis on rõõmustav, kui meie maailmavaadet jagatakse. Pealegi ei tegutse EKRE ja Vabaerakond siiski päris täpselt samas nišis, kus meie.
Mis aga veelgi olulisem: valimiste järel on tõstatunud mitu teemat, mis annavad meile hea võimaluse usaldust taastada. Nii näiteks sobib meile väga hästi, et üle tüki aja on taas tähelepanu keskmes pagulasküsimused, milles me oleme alati tugevad olnud. See pole sugugi ainult EKRE teema. Tegelikult on meie ridades hulk selle valdkonna tipptegijaid. Näiteks Mart Nutt on minu meelest nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel üks tugevamaid immigratsiooni- ja pagulaspoliitika eksperte.
Mille poolest hakkab Margus Tsahkna juhitav IRL erinema Urmas Reinsalu IRL-ist?
Ma ei taha hakata ennustama. Me teame, et nendel inimestel on erinev poliitiline taust, ja eks see kindlasti anna uuele esimehele ka teistsuguse käekirja. Aga anname talle aega tegutseda.