Emaks saamine võib alata nii õnnepisarate kui suitsunurka suundumisega

Emaks olemise raskus tuleb tihtilugu üllatusena isegi kogenud ämmaemandatele. Õnneks aga toob lapse sünd kaasa ka piiritult rõõmu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ämmaemand on tavaliselt esimene inimene, kes värske ilmakodaniku oma käte vahele võtab. Nii et sünd pole pea ees hüpe tundmatusse, vaid kindlatesse kätesse. Usutakse isegi, et nii nagu iga laps valib endale vanemad, valib ta ka ämmaemanda, kellele sündida.

Seda rääkis 28 aastat Viljandis ämmaemandana töötanud Urve Sindi, kelle enda kogemused näivad viimasena öeldut kinnitavat. «On olnud sünnitusi, mis vinduvad ja vinduvad, kuni tuleb valve vahetus ja laps sünnib kohe järgmise ämmaemandaga ära.»

Mõni laps valib aga hoopis kiirabitöötajad. Näiteks sai Tartu kiirabi Suure-Jaani brigaad tänavu 4. aprilli varahommikul väljakutse Võhmasse, kus neid ootas oma viiendat last sünnitama asuv 29-aastane naine. Sel päeval tööl olnud õde Tiina Pertelson tänas pärast õnne, et oli omal ajal ämmaemandaks õppinud. Nimelt läksid asjad Võhmast Viljandi haigla poole kihutades nii, et laps tahtis ilmavalgust näha kiirabiautos. Autojuht jättis valge-punasekirju masina tee äärde seisma ja nii ta sündiski kell 7.48 Tallinna–Viljandi maanteel.