Vägivald sünnitab vägivalda. Pealtnägijate roll pole tühine

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjest sagedamini tuleb uurimisorganitele lastevastaste vägivallajuhtumite kohta informatsiooni lasteasutuste kaudu. Sageli räägivad koolilapsed oma üleelamistest parimale sõbrale või sõbrannale. Üha rohkem algavad kuriteoteated ka sõnadega «naaber kuulis», «naaber avastas» või «naaber andis teada».
Järjest sagedamini tuleb uurimisorganitele lastevastaste vägivallajuhtumite kohta informatsiooni lasteasutuste kaudu. Sageli räägivad koolilapsed oma üleelamistest parimale sõbrale või sõbrannale. Üha rohkem algavad kuriteoteated ka sõnadega «naaber kuulis», «naaber avastas» või «naaber andis teada». Foto: Elmo Riig / Sakala

Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Merike Tikk toob näiteks kaks lapse kallal vägivallatsemise juhtumit, millega tal möödunud aastal tegelda tuli. Ühte lühikesse lausesse surutuna sarnased, on need tegelikult erinevad. Ka lööja suhtes tehtud otsuse poolest.

Mõlemal juhul tõstis väikese lapse vastu käe oma ema. Üht naist kriminaalkorras ei karistatud. Tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga, mille alusel pidi ta riigituludesse raha maksma. Teisele naisele esitati süüdistus ja prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse. Kohus tunnistas naise süüdi ja määras talle karistuseks vangistuse. Küll tingimisi, aga lisaks sellele peab naine kontrollnõudeid järgima.

Mis neid kahte lugu eristab?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles