Puravikuuputuse järel on Viljandi turu lettidel koha sisse võtnud riisikad, kuid leidub teisigi seeni.
Turg pakub seeneassortiid
17. september 2010, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parasjagu platsi ainsaid, Põlvamaalt pärit kukeseeni müüv Kersti Tamm räägib, et turule trehvanud soomlased on kukeseeni kaasa ostnud lausa kümnete kilode kaupa. Kui suvine hinnatipp oli 100 krooni kilogramm, siis eile soovis müüja sama seenekoguse eest 50 krooni.
«Aga praegu läheb kehvasti,» tunnistab Tamm. «Paljud küsivad ikkagi puravikke.»
Põlvamaa kukeseened Tartu vahepeatusest Viljandisse toonud Kadi Lihtsa ütleb, et need on korjatud paari päeva eest ning kaubanduslik välimus hakkab kaduma. Viljandimaal müüjate teada kukeseeni napib.
Ja napib mujalgi. Kukeseeneleti juurde astub naine, kes võtab ühe portsu. Selgub, et Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing on Viljandis tööasjus ning kasutab võimalust ka turult läbi astuda.
«Olen ka ise ikka seenel käinud, kuid Põhja-Eestis kukeseeni ei ole,» selgitab ta.
Eemal müüb Aino Teder riisikaid: valida on kuuse-, haava- ja kollariisikate ehk rahvapäraselt võiseente vahel. Igaüht neist saab hinnaga 40 krooni kilo, korjatud eelmisel päeval.
Võib-olla on kollariisikate seas ka välimuselt üsna sarnaseid oliivriisikaid.
Saaremaal on leitud sellise välimusega lõviriisikat.
Müüja juhib tähelepanu, et kuuseriisikate seas on tegelikult veel paari muud sorti riisikaid, mida rahvas enamasti ei eristagi ja ühtmoodi kuuseriisikateks kutsub.
«Porgandriisikas on neist veel kõige parem, kolme tärni seen!» kiidab Aino Teder.
Raamatu «400 Eesti seent» andmeil on kolmas nendega sarnane liik veririisikas. Kõik need on söödavad värskelt ega vaja kupatamist.
Rahvapäraseid nimetusi kohtab turul veelgi, kusjuures alati ei saa täiesti kindel olla, millist kübarakandjat silmas peetakse. Näiteks mõnele kasevahulikuna teada seen võib raamatu piltide järgi otsustades olla kreem, vöödiline või takkerriisikas. Neist esimene on mürgine, aga kõik kolm on kupatatult siiski söödavad.
Aino Teder näitab, et temal on turul seeneraamat kaasas: kui klient hakkab pärima, kas see või too seen ikka süüa kõlbab, saab täpselt näidata. Üks turuline oli pahandanud kitsemampleid pakkunud kaupmehega, et mis mürgiseeni ta siin müüb. Tegelikult on kitsemampel värskelt söödav maitsev seen.
Aino Teder lisab, et seente müümine tasub end ära, kuigi kõrgaeg hakkab mööda saama.
«Mõnel päeval müüsin üle 40 kilo, enim taheti kuuseriisikaid,» lausub ta. «Kõige rohkem seeni pakuti turul eelmisel nädalal.»
Kolme liiki riisikaid turule toonud mees, kes oma nime öelda ei taha, leiab, et äril pole viga. Olenevalt seentest küsib ta kilogrammi eest 35, 40 ja 55 krooni.
«Mõni päev läheb paremini, siis jälle kehvemini,» lausub ta. «Minu heas seenekohas kasvab kõige rohkem just riisikaid. Tänavu on nad ilusad ka, väga vähe on ussitanuid.»