Talvel tervist turgutavatele sõpradele sobib jahe ruum

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnaköögis radiaatori kõrval ei taha sibulad isegi sellises uhkes vanikus säilida.
Linnaköögis radiaatori kõrval ei taha sibulad isegi sellises uhkes vanikus säilida. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Sibul, küüslauk, mesi — need me sõbrad kolmekesi. Kui kauaks sügisel varutud tervisetoojaid aga keskküttega linnakorteris jätkub?


Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi assistent Kaie Martverk ütles, et tal endal pole suurema küüslaugukoguse üle talve hoidmise kogemust, aga kindlasti tuleb eelistada kuiva ja jahedapoolset hoiukohta.

Selles, et Eesti küüslauk on parem kui Hiina oma, pole asjatundja sõnul kahtlustki, nii et võimaluse korral tuleks eelistada kodumaist toodangut.

Külmutuskapp ei sobi

«Keskküttega korteris on tõepoolest raske sobivat küüslaugukliimat saavutada,» rääkis Kaie Martverk. «Ka külmutuskapp ei sobi, sest seal on palju toiduaineid ja tekib paratamatult niiskust, mis küüslaugule ei meeldi.»

Sibulaid hoiti vanasti maaköögis vanikutes, kus nood säilisid suurepäraselt uue saagini. Linnakorteri köök kipub liiga kuiv ja palav olema. Kaie Martverki sõnul tuleks sibulaid säilitada kuivas ja õhurohkes ruumis, et need hallitama ei läheks.

«Mugulad võib panna näiteks köögikappi — uksed ju nii tihedad ei ole, et õhk üldse läbi ei käi. Sibulad ei tohiks olla ka väga suures hunnikus, sest nad peavad olema kuivad. Vahetevahel tuleks kontrollida, kuidas mugulad säilivad, ja kahtlased ära visata,» õpetas ta.

Ka sibulaid valides soovitas toiduasjatundja eelistada neid, mis on päris oma peenra peal kasvatatud või siis tuttavalt talunikult ostetud. «Näiteks Hollandi sibulates on nii väetiste kui taimekaitsevahendite jääke.»

Kuivas ja pimedas

Mett ei pea tingimata külmas säilitama, ehkki külmumine ei tee sellele ka midagi halba. Kaie Martverki sõnul tuleb mett hoida alla 20-kraadisel temperatuuril, kuivas ja valguse eest varjus. Kui õhuniiskus on väga suur, võib purgi sisu minna käärima.

Kõige paremini sobib klaastaara, vahepeal moodi läinud plastkarbid pole nii head. Kindlasti ei tohiks mett säilitada alumiiniumanumates, nagu kunagi paljud mesinikud tegid, hoides saaki suurtes piimanõudes.

Kui ehtne mesi on, seda ei ole ka asjatundjatel kerge öelda, sest omadused sõltuvad palju korjetaimedest. Paakspuumesi püsib kaua vedel, võilillemesi muutub aga ruttu kõvaks, samuti ei ole pikalt vedel ristõieliste mesi.

Rapsimesi pole kehv

Paar sõna ütles Kaie Martverk rapsimee kaitseks. Eestlased umbusaldavad seda heleda värvi ja kiire tahkumise pärast. Saksamaal tehti põhjalikud analüüsid, millest selgus, et rapsimesi pole palju halvem kui valge ristiku oma. Oma osa on ka agrotehnikal: rapsipõlde pritsitakse ohtralt kemikaalidega ja see võib mee kvaliteedi igas mõttes alla tõmmata.

Taas soovitas toidutehnoloog eelistada kodumaist. Pistelised kontrollimised on näidanud, et siinses mees pole jälgi ravimitest, mida mesinikud tarudesse panevad. Küll aga oli Hiina mee import kogu Euroopa Liitu vahepeal keelatud, sest sellest leiti terve galerii ravimite jääke.

«Kui ringi reisite, võib kohapealset mett proovida, et saada uusi maitseelamusi, kodus aga mitu korda üles sulatatud ja ümber pakitud teadmata päritolu importmett osta ei maksa. Hoopis hea, kui teil on oma tuttav mesinik, keda usaldate,» rääkis Kaie Martverk. Teemat arendades lisas ta, et kõige parem on metsataimede mesi, mis on puutumata põldude keemilisest töötlemisest.

Kuigi 40 kraadini soojendamine mee kvaliteeti eriti ei halvenda ja vähendab vaid aroomi, on õige talvevarud sügisel hankida ja paraja mõõduga klaaspurkidesse seisma panna.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles