Vähem kui kahe aasta jooksul korraldas kohtutäitur Viljandi vanalinnas Laidoneri platsi ääres asuva uhke hoone müügiks 15 oksjonit, mis luhtusid. Nüüdseks on lagunev maja enampakkumiselt üldse maha võetud.
15 oksjonit läbi teinud maja müügist loobuti sootuks
10. märts 2015, 08:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtutäitur Elin Vilippuse büroost anti Sakalale teada, et täitemenetlus majaomanik Virgo-Jürgen Runstüki vastu on peatatud ja sellega seoses on enampakkumine tühistatud. Nimelt algab 19. märtsil Harju maakohtus istung, mille käigus peab kohtunik otsustama, kas kuulutada välja Runstüki pankrot. Igal juhul ei tohi temale kuuluvat vara rohkem müüa ning tulevikus hakkab kinnistule uut omanikku otsima tõenäoliselt juba pankrotihaldur.
Runstüki varasid on tema võlgade tõttu sundkorras müüdud 2013. aastast ning Laidoneri plats 8 asuva kinnistu müüki on nõudnud Bigbank. On teada, et võlgnik ise on Eestist lahkunud. Tema nimel on väidetavalt üks telefoninumber Rootsis, kuid sellel eile Sakala kõnele ei vastatud.
Hinna alandamisest ei piisanud
Kohtutäitur ja Bigbank asusid kunagi Viljandi esindushotelliks ehitatud hoonele uut omanikku otsima 2013. aasta mais, kui see kinnistu pandi müüki 650 000 euro suuruse alghinnaga. Järgmise kahe aasta jooksul langes hind 15 korda ning viimane enampakkumine kuulutati välja 54 000 euro suuruse alghinnaga. Sellise hinnaga on Viljandis võimalik osta heas korras korter.
Kui müüjana tegutses kahe aasta jooksul kohtutäitur, siis huvilistele näitas maja Viljandis töötav Pindi kinnisvarabüroo maakler Siirius Sikka. Tema sõnul oli hoonel selle paari aasta jooksul mitu tahtjat, kuid kõiki neid ehmatas sellega kaasnev kohustus. Nimelt on majale seatud võlgade katteks hüpoteek kahe firma kasuks. Kui Bigbanki nõuded kaotaksid müügi järel kehtivuse, siis kinnisvarafirma Adelan KVH vastu seatud hüpoteek jääks ikkagi jõusse.
Adelan KVH esindaja on Sakalale kinnitanud, et tema ootab maja omanikult 115 000 euro suuruse võla tasumist ja kui kinnistu omanik vahetub, liigub kohustus uuele omanikule. Nii sooviski kinnistut viimastel andmetel küll korraga kolm huvilist, kes nägid majas perspektiivi kallite korterite ehitamiseks, kuid pakkumist neist keegi ei teinud.
Uhke hoone on vahepeal lagunenud ning selle fassaadilt on pudenenud kõnniteele nii krohvi kui lausa aknaraame. Linnavalitsus on oma kulul lasknud suuremad ohud kõrvaldada, kuid rohkem ta midagi ette võtta ei saa. Ametlikult on maja endiselt Virgo-Jürgen Runstüki oma ning võlausaldajal või kohtutäituril pole mingit kohustust selle eest hoolitseda.
Suured unistused ei täitunud
Tsaariajal hotelliks ehitatud majas oli viimase suure sõja ajal Viljandi sõjavangilaagri haigla ning pärast seda tegutses seal kolm kooli. Kui kultuuriakadeemia eelkäija sajandivahetusel sealt ära kolis, tegutses majas mõnda aega pubi Poolel Teel, kuid viimased kümme aastat on hoone kasutuna seisnud.
Sajandi algul ostsid kunagi hotelliks ehitatud ja nõukogude ajal kultuurikooliks ümber seatud torniga maja Harjumaalt pärit vennad, kes rääkisid plaanist rajada sinna USA investorite toel noobel hotell. Varem Virgo-Jürgen Lipsu ja nüüd Virgo-Jürgen Runstüki nime kandev ettevõtja rääkis mõttest rajada sinna Eesti kõige luksuslikum hotell, mis pidi kuuluma ühte maailmas tuntud hotelliketti. Helesinise veega täidetud basseinid, mis kirjeldust mööda selle juurde oleksid kuulunud, jäid aga unistuseks ning 2006. aastal teatas omanik, et USA investorid loobusid plaanist.
Lips oli tahtmist täis ning lubas 2,3 miljoni euro suuruse kapitali ise leida ja hotelli valmis teha. 2010. aastal nentis ta Sakalale, et hotelli ei tule, kuid lubas maja ikkagi kiiresti korda teha ning selle inimestele avada. Ainus, mida enam kui kümme aastat hoone omanikuks olnud ettevõtja tegi, oli muinsuskaitse tsoonis asuva maja torni korrastamine, sedagi enamasti vaid penoplasti ja ehitusvahuga.
Kaks aastat tagasi pandi kõik sellele ettevõtjale kuulunud varad müüki. Suures osas Harjumaal asuvate kinnistute koguväärtus oli toonastel hinnangutel ligi 2,5 miljonit eurot.