Viljandi suurima piimatootja, Kõo vallas toimetava osaühingu Mangeni PM juht Meelis Venno imestab, miks ei ole poes piima hind langenud, ehkki kui suvel said tootjad 40 senti liitrist, siis praegu makstakse neile kõigest 24 senti liitrist.
Lehmakasvatajad: miks piima hind poes ei alane?
21. veebruar 2015, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sama küsimust on Sakalaga kõneldes esitanud teisedki Viljandimaa piimatootjad, näiteks Tarvastu vallas tegutseva osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk.
Valio Eesti piimatööstuse tegevjuht Maido Solovjov ütles, et 40-sendine liitrihind oli kõikide aegade rekord ning Eesti mullune keskmine toorpiima hind oli 33 senti kilogrammi eest, mis on kõigi aegade teine tulemus. «Seega langus oli ootuspärane. Samas on põllumeeste mure piimaliitri hinna liiga madala taseme pärast igati mõistetav, aga terve aasta on ees ning hinnad võivad veel kerkida,» lausus Solovjov.
Tööstusedki virelevad
Maido Solovjov selgitas, et joogipiima liitrihind ei ole poodides eriti muutunud, sest sellest saadav kasum on tööstuste ja kaupluste jaoks juba praegu sisuliselt olematu.
«Teiste piimatoodete poehinnad on aga tunduvalt langenud, kampaaniahinna silte näeb eriti sageli juustudel. Maailmaturul on juustu ja või hind drastiliselt langenud,» rääkis ta.
Meelis Venno ja Kalev Nurk on siiski seda meelt, et tööstused, eriti need, mis müüvad oma toodangut Eestisse, elavad suhteliselt hästi ning on kasumis, lihtsalt kui hinnad maailmaturul alanevad ehk saabuvad kehvemad ajad, on asutud mahla välja pigistama nõrgemas seisus olevatelt tootjatelt.
E-Piima varumisdirektor Jaan Mutli ja Maido Solovjov kinnitasid, et nii see kindlasti ei ole ning tööstused tulevad vaevu ots otsaga kokku. Jaan Mutli ei välistanud, et kehvade aegade jätkudes on ka Eesti piimatööstused sunnitud uksi sulgema.
Piimatöötlejad on nõrgad
Kalev Nurk märkis, et suurt muret teeb Eesti piimatööstuste nõrkus.
«Meid, piimatootjaid, ärgitatakse aina investeerima, et Euroopa konkurentsis püsiksime, aga töötlejad elavad endiselt mugavalt, ei investeeri ega võta riske. Eesti töötlejad saavad Euroopa odavaimat ja kõige kvaliteetsemat piima, aga ei suuda piisavaid koguseid kokku saada, et välisturule minna,» rääkis Kalev Nurk. Tema teada saavad Soome piimatootjad praegu liitrist 35 ja Saksa omad 40 senti, aga kurdavad ikka madala hinna üle.
Jaan Mutli möönis, et Eesti tööstused on tõepoolest väga nõrgad ning peaaegu pool toorpiimast on viimastel aastatel läinud lõunanaabrite juurde, enamik aga Leetu.
«Sellist olukorda, et Eesti ei suuda ise oma piima täies ulatuses töödelda, ei ole meie piimanduse ajaloos varem olnud. Just sel põhjusel kavandame uue ja suure tööstuse rajamist, et Eesti suudaks ise piima töödelda ja eksportida. Juhul kui meie väiketööstused raskuste jätkudes uksed kinni panevad, muutub siinse põllumehe elu veel raskemaks – Leedu tööstused kasutaksid olukorda kohe enda kasuks ära,» selgitas Mutli.
Kalev Nurga sõnutsi peavad toorpiima tootjad meeles, mismoodi kokkuostjad nendega käituvad. «Küllap siis, kui olukord turul muutub, tuleb ka tasumise tund,» lausus ta.