Kord külmetab, siis sulatab, sekka sajab lund ja vihma – nõnda peavad sõidu- ja kõnniteede eest hoolitsejad pidevalt valves olema, et libedale õigel ajal jaole jõuda.
Heitliku loomuga talv teeb linnahoolduse nüansirikkaks
19. veebruar 2015, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädala alguse ilm tõi ilmekalt esile suurte ja väikeste tänavate kontrasti: kui osa kohti olid suviselt kuivad ja kippusid tolmamagi, siis kõrvalistes paikades varitsesid siledaks kulunud jääkonarused.
Viljandi abilinnapea Malle Vahtra ütles, et talvisele heakorrale hinnangut andes tuleb arvestada, kas ja kui palju on laekunud kaebusi linlastelt ning mida on linnavalitsuse ametnikud ise märganud.
Aasta alguses tegevust alustanud munitsipaalettevõttele Viljandi Linnahooldus, kelle tööpiirkonnaks on eeskätt kesklinna kõnniteed ja pargid, on Vahtral praegu üks etteheide. Nimelt esitas majandusametile kaebuse Võrumaalt pärit inimene, kes oli kukkunud Trepimäe trepil.
Sõiduteede heakorra eest vastutava aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused kohta ütles Vahtra, et üldjoontes võib ettevõtte tööga rahule jääda. «Kui on ka puudusi olnud, on nad kiiresti reageerinud,» lausus ta.
Eesti Keskkonnateenuste Lääne regiooni tööpõld on kõige suurem: nende hooldada on Viljandis 98,4 kilomeetrit tänavaid, 26 389 ruutmeetrit parklaid, 9600 ruutmeetrit kõnniteid, 66 bussipeatust ja 53 ülekäigukohta.
«Mõni linlane võib küll pahandada, et kuidas saab asjaga rahul olla, kui ikkagi on libe,» tähendas Vahtra. «Siin tuleb arvestada asjaolu, millised on nõuded erineva tähtsusega teede hooldamisel. Meie partner hooldab tänavaid vastavalt lepingule ja nagu ütlesin, on ta puudused kõrvaldanud.»
Abilinnapea tõdes, et samas saab alati veel paremini. Nii näiteks käis linnaametnik koos hooldusfirma esindajaga mõni päev tagasi Peetrimõisas, kust kipub libedate teede pärast rohkem linlaste kaebusi tulema.
«Kontrollitud kohtades vastas kareduse näitaja nõuetele, aga sellegipoolest lubas hooldaja need tänavad veel kord soolaga üle käia,» lausus Vahtra.
Rohkem on tema sõnul linnavalitsusel etteheiteid osaühingule Floreas Viljandi, kes peab hea seisma linna mitme piirkonna kõnniteede ja parkide eest.
«Viimastel päevadel pole neid küll kontrollitud, aga mõni nädal tagasi koostasime neile akti ning jätame osa raha maksmata, sest objektid on nõuetekohaselt hooldatama,» lausus abilinnapea.
Eraldi teema on Malle Vahtra sõnul linlased ise, kes peavad hooldama oma kinnistu ees kulgevaid kõnniteid. Mõned seda ei tee ja võtavad töö ette alles pärast meeldetuletust.
«Majandusameti ametnik käis teisipäeval ka mööda linna ja leidis 21 objekti, kus elanikud polnud kõnnitee eest piisavalt hoolitsenud,» lausus Vahtra. «Kuigi linnal on õigus tegemata töö eest trahvi teha, läks meil süda pehmeks ja otsustasime selle asemel inimestele helistada. Kõik reageerisid sõbralikult ja lubasid asja korda teha. Kui käisin järgmisel õhtul ise vaatamas, nägin, et lubadused olidki teoks tehtud.»
Teisalt on tema sõnul kummaline, miks peab linnavalitsus mõnele linlasele kohust ikka ja jälle meelde tuletama.
«Viljandi volikogu aseesimees on soomlane ja tema ütles, et tänavate heakorra poolest jääme Soomest maha,» rääkis Malle Vahtra. «Kui küsisin, mismoodi õnnestub Soomes korda hoida, vastas ta, et trahvid tegemata töö eest on suured. Mõtlen, kas ka meie peaksime suuri trahve tegema hakkama. Mina siiski leian, et linn võiks oma kodanikega kenasti läbi saada.»
Abilinnapea lisas, et omaette peavalu valmistavad need kinnistuomanikud, kelle asukohta linn ei tea ja kes sõnumitele ei vasta.
«Kui teha hooldust linna kulul, pole see õiglane teiste kinnistute omanike ega ka linna rahakoti suhtes, sest raha me neilt tagasi nagunii ei saa. Nii üritame nendega kontakti võtta. Lahendus oleks, et nad lepiksid kokku mõne erafirmaga, kes nende kinnistuid hooldaks. Mõned on seda ka teinud.»